Esimesed päevad

Põgenesime Olxiga Eesti külmast ilmast Hollandisse, kus on +12 kraadi:P Nii et naudime kevadist ilma nüüd. Ainsaks puuduseks on see, et kogu aeg vihma sajab, kuid vahel päike ka paistab. Meenutab Iirimaa ilma. Esimesed päevad olid väga kiired. Päris esimest päeva veetsime enamasti lennujaamas oma suurte kohvritega. Lennujaamas läks päris hästi, sest kotid olid veic ülekaalus ning õnneks ei tulnud midagi maksta:))) Amsterdamis istusime vale rongi peale:))) Aga see on minu jaoks tüüpiline...kunagi hakkasime sõitma Lätist Leedu poole...Eesti asemel...mina olin kaardilugeja:D Nii et see on täitsa normaalne, et rong, kuhu istusime, hakkas hoopis teisele poole sõitma:))) Õnneks suutsime õige rongi leida ja jõudsime lõpuks Nijmegen'i kesköö paiku:) Juba rongis imestasime, kui sõbralikud, rõmsameelsed ja avatud inimed siin on. Kõik naeratavad, kui mööda kõnnivad. Saime rongis ka kohalike tüdrukutega tuttavaks, kes rääkisid väga hästi inglise keelt. Tegelikult siin oskavad inglise keelt absoluutselt kõik inimesed, igas vanuses. See oli ka päris üllatav. Isegi "bomžik" rongijaamas, kes meilt raha palus, hakkas inglise keelt rääkima, kui me ütlesime, et ei saa aru, mis ta tahab:)))))))))) Nijmegen'i rongijaamas tuli meile vastu minu mentor Andre, viis meid oma ühikatuppa, ütles, et võime süüa kõike külmkapist ja läks minema:))) Andre oli ka väga sõbralik ja suure naeratusega:D Nii meeldiv on, kui kõik inimesed näevad nii õnnelikud välja. Joonistas ka meile igasugused skeemid, kuidas ühikast bussipeatusse minna ja kuidas teisest bussipeatusest ülikooli minna:))) Aga me ei kasutanud neid, kuna hommikul Andre tuli meile järgi ja me läksime koos tema ja kahe kohaliku tüdrukuga ülikooli, kus hakkas täielik hullumaja. Pidime registreerima kõigepealt ülikoolis, siis oma faculty's, raamatukogus, sportcentrumis ja siis Stadwinkel'is (see on mingi amet, kus registreeritakse linna elanikke). Kõik need hooned asusid suhteliselt erinevates kohtades. Üürilepingut allkirjastasime ka suht kaugel kõigest nendest hoonetest, nii et jooksime terve päev kaardiga ringi nagu lollid. Igalt poolt saime ka mingisugused paberid, et lõpuks ei mahtunud eriti kotti kah. Tegelikult, oleks palju mugavam, kui kõik oleks ühes kohas, et tudeng ei peaks raiskama terve päeva registreerimise peale. Samas suhtume positiivselt, saime linnaga pisut tuttvakas, kui jooksime:D Nüüd on enam-vähem selge, mis ja kus asub. Päev lõppes sellega, et pärast kogu seda jooksmist ja registreerimist läksime ühikat otsima. Vaatasime oma tubasid ja läksime Andre juurde oma asjadele järgi, et tassida neid oma tubadesse. Kõige nõmedam oli see, et me pole tähele pannud, et meie ühika juures on bussipeatus, nii et läksime bussist maha üks peatus varem ja kõndisime tükk aega suurte kohvritega (mu oma kaalus 22 kg:P + oli veel seljakott ja läpakakott:). Oiiii kui vihane ma olin, kui järgmisel hommikul nägin, et bussipeatus on peaaegu meie maja ees:D