I'm smiling and shining...:)))

Oiiiiiii kui õnnelik ma olen!!!! Te ei kujuta ette lihtsalt! Täna oli ülihea päev!!!! Jõudsin koju kuskil 6 paiku, kuna pärast lõuna käisime Tiiuga Meersenis, kus meil üks eksam on. Tennishallis!!! Sinna sõidab rong kuskil 5 minutit ja siis peab 5 minutit jalutama. Teine eksam on Music Hallis! Väga omapärane:) Jalutada oli mõnus, kuna täna on "päike, äike, suvi ja kaunid ilmad...":)))) Ma arvan, et kuskil 12 kraadi. Nii et ma täiega nautisin seda. Arvestades seda, kui palju olen kodus istunud ja lugenud, oli päris mõnus veidi liikuda.

Jõudsin koju ja üllatus, üllatus:)))) Tim (mu parim sõber Nijmegenist ja lihtsalt üks väääga oluline inimene mulle) kirjutas, et kui ta tuleb täna Maastrichti, kas mul oleks aega temaga kohtuda. Loomulikult ei ole mul aega, kuna ma pean õppima. Aga Tim on lihtsalt see inimene, kellele ma pole kunagi suutnud ära öelda. Kui kirjutaks, et mul pole aega, siis mõtleks terve õhtu, et olen ikka täielik jobu, oleks võinud Timiga kohtuda ja ma istun üksi kodus juba 2 nädalat ja õpin! Nii et ma kirjutasin talle, et loomulikult on mul tema jaoks aega. Ega see esimene kord ka polnud, et ma 3 päeva enne eksamit lähen Timiga chillima. Nijmegenis oli ka kord nii, et 3 päeva enne eksamit kutsus ta mind ühte filmi vaatama ("Crash" - soovitan kõigile!). Ma mõtlesin, et pead peab ka puhkama ja midagi hullu ei juhtu, kui ma paar tundi filmi vaatan. Vaatasime filmi, lõpetasime umbes südaööl ja siis hakkasime juttu ajama ja Tim pakkus mulle veini ja ma mõtlesin, et miks mitte ja me rääkisime-rääkisime-rääkisime...ja siis vaatasime järsku, et väljas on täitsa valge juba! Kell oli umbes 8 hommikul! Ooops!!!:P Kas keegi on kunagi joonud ühte pudelit veini 8 tundi?:) Igatahes selle asemel, et õppida, läksin ma koju magama:)

Täna kohtusime Timiga kell 8 ning ta viimane rong läks 22.33. Meiega olid ka tema sõbrad Antonio (Portugalist, kes õpib Maastrichtis) ja Jasiek (Poolast, kes tuli Antoniole külla). Nemad jõid õlut ja mina valget kuiva veini nagu ikka:) Ja me ajasime juttu ja meenutasime igasuguseid asju ja oli nii hea olla, et ma mõtlesin, et ei taha küll, et see ära lõpeks. Aga see lõppes...Tim jõudis napilt viimase rongi peale, aga jõudis...ei tea, kas kahjuks või õnneks. Arvestades seda, et peab õppima, õnneks. Samas oleks nii lahe, kui ta ei jõuaks ja me jooks taas kord veini ja ajaksime juttu 8-ni hommikul 3 päeva enne minu eksamit:))) Aga see kord olen korralikum kui Nijmegenis. Praegu lohutab see, et järgmisel laupäeval lähen ma Nijmegeni, siis saame veel Timiga veini juua ja juttu ajada:) Ei jõua ära oodata! Nüüd aga lülitan arvuti välja (nii on lihtsam keskenduda!) ja hakkan õppima!