Hollandi bürokraatia

Hoolimata sopasest sügisest ilmast, mis ühtäkki Hollandit vallutas, läksin täna panka, et teavitada neid oma uuest aadressist. Arvasin, et ütlen onule aadressi, ta sisestab selle arvutisse ja ongi asi tehtud. Aga eiiiii! Ma olen ju Hollandis, kus ei käi midagi nii lihtsalt. Onu andis mulle ümbriku ja mingi formulier'i, mida ma pidin täitma ja ümbrikusse panema ja ümbriku postkasti viima!!! Õudus! Mu meelest tobedamat paberi ja aja raiskamist ei anna välja mõelda. Kas tõesti on nii raske mu aadressi arvutisse sisestada, kui ma olen nagunii pangas ja onu istub arvuti taga??? Aru ma ei või!

Täna ostsin kiwi gold, kuna ma pole neid kunagi söönud ja tundus, et on viimane aeg proovida. Täitsa söödavad, aga rohelised kiivid meeldivad mulle ikka märksa rohkem, nii et enam ei osta gold'i.

Uurisin õe käest, kuidas püüton elab. Esiteks sain teada, et ta nimi on Pizzarone!!! Ma ei hakka tõlkima seda, ütlen vaid, et see on väga ropp sõna Lõuna-Itaalia dialektis. Niisiis Pizzarone (kuna keegi teist ei tea, mida see tähendab, siis ma võin seda sõna kasutada:P muidu kirjutaksin lihtsalt püüton:) sööb ühte hiirt iga viie päeva järel ja situb ainult kord nädalas. Ühe korra sittus Lena ja Marco voodisse:))) Huvitav, mis ta tegi seal??? Äkki nad on sjuksed perverdid, et magavad koos maoga:P Ei tea. Seda jättis õde mainimata.

Muidu on Pizzarone väga hea ja sõbralik ja uudishimulik ja nuusutab kõike (keelega) ja vaatab Marcoga telekat!:) Vot sjuksed lood! Ma loodan, et nad harjutavad püütoniga ja siis teevad ikka päris lapsi;)

Täna õhtul oli ülimõnus jooga trenn, mille treeneriks on maailma kõige ilusama naeratusega tüdruk:) Osa harjutusi ei ole ma kunagi teinud ja nad õudselt meeldisid mulle. Aga kuna ma pole suvel trennis käinud, on mul suht matrjoshka tunne joogas. Absoluutselt ei paindu!!! Loodan, et varsti saan oma endise vormi tagasi.