Ohtlik olen...

Ühel toredal hommikul ärkasin ja läksin vetsu ja nägin oma nägu peeglist ja oh dziiiiiii....ei tea, mis ma öösel tegin ja mida unes nägin, aga ma kriimustasin nägu päris korralikult ja suht silma lähedal. Ilmselt tahtsin silmast ilma jääda:) Õudukas! Sel päeval pidin just Prokischiga kohtuma, et magistritöö outline'i arutada. Nüüd oli sjuke tunne, et istuks nädal aega kodus, sest ei julge minna kuskile nii "ilusa" näoga. Aga ei olnud midagi teha, pidin Prokischi juurde minema.

Prokisch ei öelnud midagi mu "armsa" näo kohta:) Samas oli nii ülisõbralik!!! Pole kunagi näinud, et ta niimoodi käituks. Ma arvan, et tal oli piinlik, et ta eelmisel nädalal käitus nagu professorile ei ole päris kohane. Minu outline meeldis talle. Jumal tänatud! Ma nägin ikka päris palju vaeva sellega. Nüüd on lootust, et magistritöö ka meeldib talle.

Sel nädalal juhtus üks uskumatu lugu Nikolasega. Nimelt vaidlesime tema, Fernando ja Tiiuga ning kõik olid Fernando vastu. Nikolas ütles, et esindame 2,5 riiki. Me imestasime Tiiuga, et mis mõttes 2,5 ja ta ütles, et Belgia, Eesti ja pool Venemaad. Ma ütlesin, et ei esinda mingit Venemaad, ma olen Eestis sündinud ja mul ei ole eriti mingeid seoseid Venemaaga. Nikolas ütles, et esindad ikka. Ma ütlesin, et mõtle, mida ütled, ja läksin minema.

Õhtul õppisin rahulikult kodus, järsku koputas keegi. Ma mõtlesin, et keegi majakaaslastest tahab midagi, tegin ukse lahti ja nägin Nikolast lilledega ja kahe karbiga komme:))) Ta ütles, et ta oli nii mures terve päeva, et solvas mind ja ei saanud üldse midagi teha terve päeva, ainult mõtles selle peale, kui jobu ta on:))) Vaesekene!!!:))) Ma ei olnud ju tegelikult eriti solvunud ja kui järgmine kord näeks teda, siis see ei tuleks isegi meelde enam. Täiesti uskumatu, et ta seda nii tõsiselt võttis. Aga ta on ju meil nii noor ja nii naiivne ja see oli ikka väga armas temast, et ta mulle lille ja komme tõi. Kui ma oleks teadnud, et ta asja nii tõsiselt võtab, oleksin teistmoodi käitunud. Edaspidi annan oma parima, et ei jäta muljet, et solvunud olen:)))

Nikolas ütles, et läheb Fernandoga uut Bondi vaatama ja kutsus mind ka. Mul ei olnud üldse plaanis kinno minna ja teatavasti ei ole ma eriti spontaanne inimene ja pean kõike varakult planeerima ja tegemata asju oli ka üle katuse ja magistritöö tähtaeg läheneb meeletu kiirusega, aga ma ei julgenud Nikolasele "ei" öelda:) Äkki ta arvaks, et ma olen endiselt solvunud, olenemata lilledest ja kommidest. Nii et ma otsustasin, et ei saa noort poissi traumeerida (niigi tegin seda juba:) ja läksin nendega kinno.

Kuna ma olin suht vaimustuses eelmisest Bondist, sest see oli minu meelest nii mõnusalt romantiline ja kui tavaliselt on tal niisama suhted naistega, siis eelmises Bondis oli ta ikka tõeliselt armunud ja see oli nii ilus-nii ilus, olid mu ootused väga kõrged seekord. Loomulikult olin ma pettunud:D Sest see Bond oli ikka väga kaugel igasugusest romantikast. Mingi action käis kogu aeg, nii et see pigem ei meeldinud mulle.

Järgmine nädal on jälle ülibusy nädal. Ma pean lausa kolm ettekannet tegema (teisip., neljap. ja reedel), nii et saab palju esineda ja end ning oma ilusat kriimustatud nägu kõigile näidata:D Vigastuste vältimiseks magan edaspidi käpikute ja villaste sokkidega (kuna ma olen paindlik ja oskan end põlvega vastu lõuga lüüa, siis sokke on ka igaks juhuks vaja, kes teab, äkki kriimustasingi oma nägu varbaküüntega:)))