Jõulud

Kolmapäeva hommik algas sellest, et ma sain teada, et ma ei olegi maailma kõige suurem blondiin:) Minu tibuke on veelgi blondim:)

Käisin raamatukogus koopiaid tegemas ja see oli nii mõnusalt tühi. Ma arvan, et nägin seal max 15 inimest. Tavaliselt on see ikka väga täis ja igal pool on järjekorrad ja suht raske on vaba arvuti leida.

Õhtul oli meil õhtusöök Tiiu ja Fernandoga. Fernando ütles, et ei julgenud alguses Hollandi tänavatel käia, sest nad on väga tühjad ja Peruus on ohtlik tühjadel tänavatel käia. Teine šokk tema jaoks olid saksa tüdrukud, kes musitamise asemel eelistavad käsi suruda:) Kolmas üllatus olid saksa poisid, kes tahavd restoranides tingimata eraldi arveid ja ühine arve ei kõlba.

Tiiu üllatas mind sellega, et ta pidi iga aasta luuletusi õppima ja laulma kodus, et jõuludel kingitusi saada. Ma saan aru, kui peab kuskil jõulupeol jõuluvanale laulma, aga et kodus ei saa ka niisama kingitusi, on küll päris masendav. Ma vihkaksin jõule, kui mul tuleks ka kodus loomingulisusega tegeleda, et kingitusi saada. Kas te ka laulate kodus kingituste saamiseks?

Kui Fernando ära läks, meenutasime Tiiuga igasuguseid lollusi, mida olime lapsepõlves teinud. Näiteks kunagi, kui väike olin, mõtlesin, et miks filmides tellitakse kogu aeg soodavett. Otsustasin, et peab ka proovima. Võtsin klaasi vett ja panin sinna kas lusika võik kaks (ei mäleta:) soodat:P Vastik oli ja minu jaoks jäi mingiks ajaks mõistatuseks, miks filmides juuakse soodavett kogu aeg, kui see nii vastik on:) Ei mäleta, millal ma teada sain, et see on põhimõtteliselt limonaad:)

Täna sain vist magistritöö valmis, aga ei julge seda Prokischile saata:) Homme loen veel korra läbi ja siis ehk saadan.