HSP Certificates Award Ceremony

Ärkasin täna kell 7.30, et 9.23 rongiga Haagi sõita, kus tudengitele, kes nufficu stippi said, anti sertifikaate ja juua ja süüa:) Rongijaamas kohtusin kahe tüdrukuga, kes õpivad Maastrichtis ja saavad ka stipi. Birta Bulgaariast ja Santa Lätist. Birta oli väga imelik, aga mis oli üllatav temaga seoses oli see, et ta teeb juba teist magistrit Hollandis ja ta sai juba teist korda HSP stippi. Ma arvasin, et seda saab vaid ühe korra.

Santa on hästi lahe! Ta õppis Valmieras, kus ma suvekoolis 2005. aastal käisin, ning selgus, et ta teab päris palju mu Läti sõpru:) Rongisõit kestis peaaegu 3 tundi, nii et me saime peaaegu kõike endast ja oma eludest ära rääkida. Haagis läksime teatrisse Concordia, kus see HSP üritus toimus. Seal oli meil lunch, kus me sõime võileibu nagu ikka ja ajasime juttu teiste tudengitega. Seal olid tudengid 66 riigist, aga ma vist ei jõudnud nende kõigiga suhelda:D Kõige rohkem oli inimesi Hiinast ja Indiast. Kõik kutid Indiast rääkisid mulle, kui developed on IT Eestis:))) Kõik olid hullult vaimustuses Eestist. Lisaks neile oli päis palju inimesi Rumeeniast, Bulgaariast, Venemaalt ja Itaaliast. Teisi oli 1 kuni 5 esindajat riigi kohta.

Konkurentsitult kõige lahedamad olid poissid Lätist (Timurs ja Sergej) ja Leedust (Sergej). Viimane oli lihtsalt ülilahe! Ta õpib õigust Rotterdamis ja ta on juba 5 aastat töötanud õigusbüroos Lepik & Luhaäär Lawin ja oli vanem kui kõik teised ja rääkis nii huvitavaid asju! Ühesõnaga väga meeldiv ja asjalik noormees oli! Tegelt kõik need lätlased ja leedukad olid venelased, nii et ma sain palju vene keele praktikat:)))

Pärast lunchi olid igasugused speeched ja siis anti meile sertifikaadid. Kuna me istusime riikide kaupa, õnnestus mul leida ka Eesti tüdrukut, kes õpib Leidenis:) Teisi eestlasi ei olnud seal. Kogu see ametlik osa oli hästi lahe ja lõbus. Ma ei arvanudki, et sjukest üritust võib nii lõbusaks teha. Päeva nali oli see, et Iisraeli tudengi perekonnanimi oli Vodka:))) Sjuke naer oli saalis, te ei kujuta ette!!!

Pärast ametlikku osa saime hästi palju juua ja süüa ja suhelda. Söök oli ülihea, kusjuures peamiselt Indoneesia oma. Ma olin niigi juba vaimustuses Indoneesia sojakastmest ning täna veendusin, et Indoneesia toit on ülihea, nii et nüüd tahan veelgi rohkem Indoneesia restorani minna. Asja tegi veelgi huvitavamaks see, et istusin laua taga Indoneesia poissi kõrval (Edward), kes õpib õigust Utrechtis. Ta lubas, et tuleb mulle külla Maastrichti:) Ja ütles, et ma võin kunagi talle külla Indoneesiasse minna!:)

Veel suhtlesin päris palju tüdrukutega Koreast (piinlik lugu, aga ma ei mäleta, kumb Korea) ja Mehhikost (Jiyun ja Jazmin), kes õpivad muusikat Utrechtis. Jiyun mängib tšellot ja Jazmin viiulit ja mina ei mängi mitte midagi ja isegi laulda ei oska:P Väga huvitav oli see, et muusikud mängisid muusikat taustaks, aga meid oli ju nii palju ja kõik rääkisid omavahel, et tegelt muusikat oli vaevalt kuulda. Ja siis need tüdrukud ütlesid, et nad on ka niimoodi mänginud taolistel üritustel ja et see on hästi vastik tunne, kui sa pingutad ja mängid midagi teistele, aga keegi ei teegi välja sellest ja ei kuula seda muusikat. Ma pole kunagi mõelnud selle peale! Tegelt õudselt huvitav oli muusika tudengitega suhelda, sest see on midagi nii erinevat:) Uurisin, kuda neil eksamid välja näevad ja kuidas nad magistritööd või miskit sellist kirjutavad:) Põnev!

Lisaks neile inimestele suhtlesin veel hästi paljude inimestega, aga see oli lihtsalt niisama ja ma ei hakka ilmselt kellegagi nendest suhtlema. Ülalmainitud inimestega tahaks küll suhelda. Jiyunil ja Jazminil on hästi palju sõpru Soomest ja neil on plaan neile külla minna, nii et nad ütlesid, et kui Soome lähevad, siis tuleksid hea meelega ka Tallinasse. Tegelt oli see üllatav, et inimene Mehhikost teab, kus Tallinn on:))) Aga kui tal on enamik sõpru Soomest, siis võib olla ei olegi nii üllatav.

Kõik lõppes sellega, et vein sai otsa ja ma läksin lätlaste ja leedukatega linna peale jalutama. Santa ühines meiega, nii et me läksime vene keelest inglise keele peale, kuna Santa on pärs lätlane. Jalutasime veic, siis hakkas meil külm, sest täna on õudselt külm, ja me läksime Amsterdami-Rotterdami-Maastrichti, kes kuhu:)

Teel rongijaamast koju ütles mulle umbes 10 inimest tere! Ma ei saanud aru, miks:D Pole veel kunagi sjukest asja juhtunud, et nii palju võõraid inimesi oleks mulle tere öelnud:)))