Vienna

Uskumatult kiire on, nii et kirjutan ainult highlightsidest, kuna kell on alles 12 ja imelik on nii vara magama minna, samas ma olen nii unine, et midagi paremat ei saa nagunii teha. Kolmapäev - 24.09.

Turvakontroll. Piiksusin esimest korda elus:) Tädi küsis: "Kas ma võin sind katsuda?". Huvitav, mis ta teeks, kui ma vastaks, et ei või:P Kas tuleks kõik riided seljast ära võtta?

Viini lennujaam. Taas kord tõestasime Tiiuga, et oleme blondiin ja kohuke. Ostsin kaks CATi piletit ja maksin nende eest krediitkaardiga (kusjuures automaat ei küsinud pinkoodi!!!). Sain kolm ühesugust paberit! Mismõttes nagu??? Kas ma maksin ikka kahe pileti eest või juhuslikult panin kolm? Ainsaks erinevuseks paberite vahel oli number, mis lõppes 90, 91, 92.

Rongis andsin tädile kaks paberit, kus oli 90 ja 91, kuna nii tundus loogilisem ja ma ei hakka ju talle kolm paberit andma, kui meid on ainult kaks. Tädi küsis, kas mul on veel üks pilet olemas. Andsin selle talle. Tädi oli rahul ja andis mulle kõik paberid tagasi. Ma olin täitsa segaduses, et milles siiski point on ja siis me avastasime, et paberitel on ju lausa kaks poolt!!! Ja see pool, mida meie vaatasime, on küll ühesugune, aga teine pool on täitsa erinev - kaks piletit ja üks kviitung:)))

Hotell. Tiiu läks esimesena duši alla ja magama ning seejärel läksin mina duši alla. Olin vannitoas ca 20 minutit. Kui tulin sealt välja, ütles Tiiu: "Mis sa karjud?". Ma olin suht hämmingus, sest ma olin ju vannitoas ja ei laulnud seal ega karjunud ega ühtegi sõna öelnud. Loomulikult ei mäletanud Tiiu seda hommikul:)

Öö. Magasin rahulikult järsku ütles Tiiu: "Inga, kas sa magad?". Ma ärkasin selle peale ja enam ei jäänudki normaalselt magama. Korraks jäin küll magama, aga nägin imelikku unenägu. Olime Olgaga hotellis, täpselt selles toas, kus Bulgaarias olime. Oli öö ja me magasime. Järsku hakkas Olga nutma ja karjuma: "Aidake mind!". Ma läksin vaatama, mis juhtus, istusin ta voodi peale ja ta hammustas mu käsi!!! Selle peale ärkasin:) Ma muutun vist sama crazy'ks nagu Tiiu.

Neljapäev - 25.09

Pool päeva lugesin käibemaksu, seejärel käisime Erkiga lõunat söömas. Õhtul oli reception, kus oli ilgelt palav! Pasquale ütles, et tema on meie sessioni chair, mida oli tore kuulda, sest Pasquale on lahe ja tema kõrval olles on kuidagi mõnusam tarkade inimeste ees esineda:) Tegelt ma ju ei tea teda eriti, aga ta on kuidagi nii sõbralik, et mul on sjuke tunne, justkui ta oleks mingi vana sõps mul:)

Läksime suht vara magama:) Tiiu ei teinud öösel tsirkust:) Ahjaaaa...voodis jutustasime teineteisele järgmise päeva ettekannet:P

Reede - 26.09

Äratus-äratus!!! Vara-vara! Hirmuga mõtlesin, et kuidas ma hakkan kunagi jälle tööl käima ja nii vara ärkama. 8.30 algas konverents. Aga kuna ma tahtsin juukseid pesta, siis ärkasin kell 6. Konverents oli õudselt põnev, v.a. mõned erandid, kui speaker luges kõik paberist maha. Speakerite list oli suht muljetavaldav: prof. ..., prof. ..., prof. ..., Albin Tiiu (jah, Tiiu oli jälle Mr Tiiu:), Inga Klauson, prof. ..., prof. ... jne. Järeldus: peab ka professoriks hakkama või vähemalt doktoriks:)

Meie ettekanne oli viimane ja eelvimane oli soomlanna ja nagu sai öeldud, Pasquale oli chair. Konverentsil oli 4 naissoost speakerit ja loomulikult oli itaallane Pasquale just selle sessioni chair, kus esines 3 neist:P Ja kuna ta teeb kogu aeg nalja, siis oli ka siin päris kohane nali Põhjamaade naistest ja itaallastest:)

Ma otsustasin, et enam ei tee ettekannet istudes (kuigi kõik tegid, va üks mees). Järgmine kord jooksen ringi ja lehvitan kättega, nagu see mees, sest mu meelest nii on palju lahedam. Aga muidu oli ok ja päris palju küsimusi Eesti süsteemi kohta:)

Ostsin jälle raamatu:) Conflicts of Qualification in Tax Treaty Law. I'm häpi! Seal on veic optsioonide juttu ka:P

Õhtul oli dinner. Kuna Tiiu ja Erki istusid niimoodi, et ma ei saaks kuulda mitte midagi, millest nad inglise kohtunikuga ja Marioga räägivad, otsustasin, et suhtlen hoopis Austria poistega:) Õudselt lahedad poisid olid, eriti Oliver, kellest kirjutan veel. Teine ei olnudki päris poiss, sest kui me metrooga sõitsime, avastasin, et tal on nii palju halle juukseid:S Õudus! Kas mul on ka kunagi nii palju neid?

Laupäev - 27.09

Hommikul avastasin, et meie toa uks on lahti:S Kas Tiiu on jälle öösel möllanud ja hottelis palja pepuga jalutamas käinud? Jääb see meile mõistatuseks! Fakt on see, et uks oli hommikul lahti.

8.30 algas jälle konverents. Teine päev oli igavam, sest päris palju aega läks saksa keiside peale, mis on minu arvates mõttetud, kuna nende puhul on ilmselge, et on vastuolu EÜ õigusega ja ma ei mõista, miks peab maksumaksja ja muude inimeste aega raiskama.

Konverents algas sellest, et Lang küsis, kas keegi ei ole prille kaotanud. Keegi ei reageerinud. Siis küsis ta, et kas te kõik näete mind:)))) See oli nii naljakas! Seda küsiti mitu korda konverentsi jooksul, aga keegi ei tahtnud prille tagasi saada või tunnistada, et ei näe midagi:D

Konverentsi lõpus oli üliigav Kreeka ettekanne. Tiiu ütles mulle, et Oliver (Austria poiss, kellega õhtusöögil juttu ajasin) magab. Istus kinniste silmadega ja siis järsku pea kukkus alla. Ma hakkasin teda järgi tegema ja just sel hetkel vaatas ta meie poole ja nägi seda ja siis me kõik koos irvitasime:D

Õhtul oli speaker's dinner. Arvake ära, kellega istus Pasquale laua taga?:) Loomulikult naiste seltskonnas. Olenemata sellest, et laua taga oli viis kohta, palus ta veel ühe koha juurde tekitada ja Portugali poiss istus meiega, nii et enam ei saanud keegi nalja teha, et ta on alati naiste seltskonnas:D

Ettekandjale kas ei meeldinud Pasquale või vastupidi niivõrd meeldis, et ta lihtsalt ei suutnud tema kõrval olla, sest noad-kahvlid lendasid ja Pasqualel tõesti vedas, et taldrik toiduga ei lendanud talle näkku:D Kui oli magustoidu aeg tõi ta Pasqualele kõvera kahvli ka lõpetuseks:)))))))) Nalja sai kõvasti!

Selgus, et Pasquale hoiab noa ja kahvli vastupidi ja me mõtlesime, et proovime kõik niimoodi süüa. Veidi harjumatu oli küll, aga mõne aja pärast ei olnud enam üldse vahet:)

Rääkisime ei mäleta millest, aga arvan, et äkki elamisest suurtes ja väikestes kohtades, ja Pasquale ütles, et tahab, et tema lapsed teaksid, kuidas loomad ja linnud välja näevad. Ja USA tädi vastas: "You can see them in the zoo":))))))

Pühapäev - 28.09

Käisime Lubkal külas. Lubka on tüdruk Slovakkiast, kes elab ja õpib Viinis ja kellega ma olin Nijmegenis õppinud. Tore oli teda näha! Ta on nii lahe! Ja geenius lisaks kõigele! Ja tal on juba 130 lk doktoritööd valmis (ta on minust 1 aasta vanem).

Õhtul lendasime tagasi Maastrichtisse.

Ahjaaa......konverentsil avastasime, et Erki on ka blondiin, nagu minagi:) Arvas, et saab reimbursementi asju kohe ära anda, kuigi peab boarding passid ka esitama. Mul oli sama idee, aga Tiiu ütles, et meil ei ole ju tagasilennu boarding passi. Dämn!