Keukenhof ja Bloemencorso ja Leiden ja Amsterdam ja...:)

Reede õhtul tulid meile külalised Eestist (3 inimest minu juurde ja 2 Tiiu juurde). Õudselt lahe oli kõiki näha! Ja sain lõpuks kasekese komme ka:P Ainus mure on see, et peab nii palju asju tegema ja nüüd ei ole eriti aega:S

Laupäeva hommikul läksime Keukenhofi ehk lilleaeda, mis asub Leideni lähedal. Jalutasime seal ja imetlesime lille, ning seejärel pidi algama bloemencorso ehk lillede paraad. See algas aga kavandatust oluliselt hiljem ning ei olnud üldse nii hea, kui kaks aastat tagasi. Õnneks oli ülihea ilm (üle 20 kraadi), nii et sain vähemalt päikest nautida.

Pärast lilleparaadi ja pikas bussijärjekorras passimist läksime Leidenisse, kus ostsime poest süüa ja tegime pikniku pargis:) Pärast söömist läksime jalutama. Leiden on imeilus ja väga romantiline linn:) Ma eelistaksin isegi pigem seal õppida, kui see 17 000 EUR ei maksaks:D Samas ei tea, kas ma üldse viitsiks õppida seal. Tahaks pigem romantikat teha ja chillida:) Nii et selles suhtes on Maastricht õppimiseks parem.

Õhtul hilja läksime rongiga Amsterdami. Esialgu läksime meie (minu ja Tiiu) hostelisse, mis tundus esmapilgul liiga chill (all baaris oli pidu ja hästi kõva muusika, nii et ma hakkasin juba mõtlema, et jessas...kuidas Tiiu magab siin). Aga tuli välja, et toas ei olnud eriti midagi kuulda ja üldse kõik oli väga korralik, nii et seda hostelit soovitaksin ma ka teistele. Asukoht oli ideaalne! Peaaegu red light districtis, st rongijaama lähedal kesklinnas.

Külaliste hostel oli ka kesklinnas, aga veic kaugel, kuna Amsterdami kesklinn on päris suur. Jalutasime sinna kuskil pool tundi. Enamik oli väsinud ja läks magama. Mina, Tiiu, Martin ja Margus läksime aga jalutama ja red light districtis naisi vaatama. Mul tekib seal alati tunne justkui olen loomaaias, ainult loomade asemel on naised. Päris kahju on nendest:( Samas ma ei saa aru, kuidas keegi hakkab sellist tööd tegema ja ei saa meestest aru, kuidas nad saavad magada naistega, kui teavad, et mingi aeg tagasi samal päeval magas ta kellegi teisega. Ühesõnaga ei saa ma millestki aru!

Jalutasime kuskil üheni ja siis läksid kõik magama. Boring!!!! Kui ma kaks aastat tagasi vanematega Amsterdamis olin, ei läinud me kunagi nii vara magama. Tundub, et mu vanemad on chillimad kui sõbrad.

Pühapäeval kohtusime kell 11.15 ja meil algas free tour õudselt laheda giidiga:) Tegi nalja kogu aeg ja oskas nii huvitavalt rääkida!!! Tegelt ei olnud see päris tasuta, vaid oli sjuke süsteem, et pärast maksavad kõik (kes vajalikuks peavad) giidile tippi. Mu meelest on see väga hea, sest kui maksad ekskursiooni eest ja giid ei meeldi, oled väga pettunud. Kui tegemist on aga free touriga, võid poole pealt lihtsalt ära minna. Samuti paneb sjuke süsteem giidi rohkem pingutama, et rohkem tippi saada. Meie giid oli nii super, et mul polnud tema jaoks üldse rahast kahju. Ekskursioon kestis 3 tundi.

Seejärel läks osa meist šoppama ning Margus ja Martin läksid sööma. Vahepeal juhtus midagi ootamatut, millest ma rääkida ei tohi:) Kui me kahe tunni pärast kohtusime, otsustasime meie Marioniga, et lähme ühele atraktsioonile. Tiiu tahtis ka, aga mõtles ümber, kuna see atraktsioon oli ikka väga kreisi. Väidetavalt on kõige kõrgem (55 m) ja kõige kiirem (125 km/h) maailmas. Me ostsime piletid ära ja ma hakkasin õudselt kartma:D Aga kuna pilet oli juba ostetud, pidin atraktsioonile minema:D Läksime Marioniga atraktsioonile. Kui see ülesse tõusis ja seisis seal tükk aega, oli kõige hirmsam hetk, sest ma ei arvanudki, et see nii kõrge on. Mul hakkasid lausa käed värisema:D Aga vaade oli imeilus. Kui atraktsioon liikuma hakkas, ei kartnud ma enam üldse, kuna see oli lihtsalt ülilahe!!! Tahaks sinna veel ja veel ja soovitaksin seda kõigile.

7 paiku läksime Tiiuga rongijaama, kuna pidime tagasi Maastrichti sõitma. Esmaspäeval oli loeng 8.30, kus ma pidin ettekannet tegema. Rääkisime loengus transfer pricingust ja kuna ma armastan seda, tundus see loeng eriti lahedana:)

Ahjaaa...ma sain magistritöö juhendajaks Rainer Prokische, kellest olen juba kirjutanud:) Lahe! Ta nii meeldib mulle. Nüüd pean aga as soon as possible magistritöö outline'i talle saatma, milleks pole mul lähiajal üldse aega, kuna täna peaksid külalised tagasi Maastrichti jõudma ja ma pean hiljemalt homseks ühte tööasja tegema ja oma grupile seisukohti keisi kohta saatma. Selleks pean aga igasuguseid asju läbi lugema. Kiire-kiire! Väike paanika tekib isegi. Aga nagu Tiiu ütleb, ära tekita paanikat enne, kui paanika tekkinud pole!:) Nii et ma ei paanitse!:)