Kopenhaagen

Neljapäeval oli mul järjekordne äratus kell 5 hommikul. Viimasel ajal tuleb päris tihti ärgata sel ajal, mil eelistaksin hoopis magama minna:) Aga reisimise nimel olen ma kõigeks valmis! Seda reisi ootasin ma eriti ammu!

Sõitsin rongiga Brüsselisse ning sealt lendasin Kopenhaagenisse, kus kohtusin oma musiga. Nii hea oli teda näha üle pika aja!:) Jätsime asju hotelli ning kuna mõlemal oli kõht tühi, läksime...üllatus-üllatus...Hard Rock Cafe'sse:) Seal on alati erakordselt hea teenindus, seekord oli see aga lausa ideaalne, kuna meid teenindas neiu Eestist:) Ta on elanud Kopenhaagenis juba kolm aastat ja rääkis hästi laheda aktsendiga:) Ma mõtlesin, et palju ma ikka söön potato skins, mida tavaliselt Hard Rock Cafes tellin, ning tellisin hoopis lõhe, mida Tiiu kiitis Barcelonas. Peab tunnistama, et see oli parim lõhe, mida ma eales saanud olen!

Kõhud täis saanud, läksime Christianiasse. See linnaosa tekkis 1971. aastal, kui kunstiinimesed asutasid mahajäetud sõjaväekasarmud. Nüüd nimetatakse seda ka vabalinnaks, kuna seal on põhimõtteliselt kõik lubatud, k.a. kanepi müük ja suitsetamine. Päris omapärane koht, kus elavad ja niisama chillivad väga iseäralikud inimesed. Jõime seal Bacardi Breezerit ning nautisime päikest ja seejärel läksime edasi jalutama. Nägime erootika muuseumi ning otsustasime, et käime sealt läbi, aga Amsterdami erootika muuseumile jäi see ikka kõvasti alla.

Reede hommikul (mis oli kell 12:) läksime armsasse Itaalia restorani, kus ma sõin imelist Hawai pizzat ja jõin õlut:) Hea päeva algus onju:P Kuna meil oli plaanis terve päeva Tivolis veeta, läksimegi pärast "hommikusööki" sinna:) Pilet oli päris kallis (kuskil 600 Eesti krooni per nägu), aga seal oli nii kihvt, et see oli kindlasti 600 krooni väärt. Väidetavalt on see Euroopa vanim Tivoli.

Alguses jalutasime niisama, kuna täis kõhuga ei julgenud eriti atraktsioonidele minna:) Käisime akvaariumis, mis oli üliväike, aga kalad olid siiski päris ilusad seal:) Mulle meeldib kalu vaadata:) Lõpuks läksime atraktsioonidele. Üks oli ägedam kui teine! Päris mitu atraktsiooni oli väga hirmus!:)))) Lahe! Mulle meeldivad õudasd atraktsioonid! Kõige hirmuäratavam oli hästi pikk torn, mille ümber olid istekohad, mis läksid normaalse tempoga ülesse, kus teoreetiliselt sai vaadet nautida (mina ei saanud, kuna päike paistis täpselt silma ja ma ei näinud mitte midagi:) ning järsku läksid nad hullult kiiresti alla ja siis jälle ülesse ja alla. Kõige jubedam hetk oli, kui olime seal üleval ning ei teadnud, millal see alla läheb. Pärast ei olnud aga nii õudne:) Tegelt käisin ma sellisel atraktsioonil Itaalias, kui ma 13 olin:D Aga siis ei tundunud see üldse nii hirmsana. Ilmselt olen vanaks jäänud:P

Kui olime kõigil atraktsioonidel käinud, otsustasime veic puhata ning ostsime jäätist:) Jämmi! Ma armastan jäätist! Seejärel läksime aga õlut jooma:) Seda tehti seal kohapeal, nii et see oli eriti hea! Seejärel läksime aga jälle atraktsioonidele. Täiskõhtudega:P Õnneks ei ole midagi hullu juhtunud:)))) Muide müüdi Tivolis okseburgerit:) Pärast nägin ka kesklinnas ühes restoranis oksefilet:))))))))

Kel 22.00 algas Tivolis kontsert, me ei läinud seda kuulama, kuna tahtsime hoopis süüa. Selgus aga, et kõik Tivoli territooriumil asuvad restoranid pannakse kinni kell 22.00, nii et meil tuli leppida rämpstoiduga.

Laupäeval läksime Kopenhaageni vaatamisväärtustega tutvuma. Esialgu läksime Nyhavnisse, kus oli kanal, kenad majakesed ja paadid. Mingil määral meenutas see Hollandit:) Kanali ääres oli hästi palju kohvikuid, kus me sõimegi "hommikusööki" jällegi 12 paiku:P

Seejärel jalutasime mere ääres ning jõudsime kuulsa merineitsi juurde. Ausalt öeldes, ei saa mina aru, miks see kuulus on. Samuti ei saa aru, miks Brüsseli pissiv poiss kuulus on. Kuna mul oli ülihea fotograaf, sain vähemasti ilusaid pilte merineitsiga:) Ise mängisin teist merineitsit:)

Pärast poosetamist merineitsiga jalutasime ilusas pargis ning läksime Guinessi rekordite muuseumisse ning seejärel teise muuseumisse, kus sai elektritooli peal istuda ja muid naljakaid asju teha:) Ma ei tahtnud esialgu elektritooli peale, aga vaatasin, et lapsed istusid ja olid nii õnnelikud, nii et ma pidin ka proovima. Peab tunnistama, et ma ei saa aru, miks lapsed õnnelikud olid! Mulle see eriti ei meeldinud. Eriti nõme on see, et ei saanud käsi ära võtta, kui mõtlesin, et ma enam ei suuda! Aga pildi jaoks suutsin ma siiski naeratada!:P

Õhtul ostsime õlut ja läksime parki, kus niisama istusime ja suvist ilma nautisime. Pargis oli päris palju inimesi: mõned grillisid, mõned jõid niisama õlut või veini. Kui ilm muutus veidi jahedaks (minu arvates vähemalt:) läksime sushit sööma. Oiii see oli hea! Aga Madise sushile jäi ikka alla!!! Ei jõua ära oodata, et saaks seda veel süüa. Loodan, et äkki saab suvel:) Nii tahaks!!!

Pühapäeval vaatasime karnevali, mis pidi olema Brasiilia karnevali moodi. Muusika oli väga hea, aga ma arvan, et osalejad võiksid ikka naeratada rohkem. Ma saan aru, et raske on niikaua tantsida, aga siiski....ei ole üldse tore vaadata, kui tantsijatel on sjuke kurnatud näoilme, justkui hakkaksid kohe-kohe ära surema. Teine asi, mis veic häiris, oli see, et paljud neist olid poolpaljad, keha oli aga sjuke, et ma eelistaksin, et neil oleksid siiski normaalsed riided seljas.

Seekord oli meil "hommikusöök" Iiri pubis, kus ma sõin hästi soolast lamb stew'd. Kokk oli ilmselt armunud. Pärast oli mul kohutav janu! Seejärel läksime muuseumisse Ripley's Believe It or Not, kus sai igasuguseid imelikke asju vaadata. Pärast muuseumi jalutasime botaanikaaias. Väga ilus oli seal ja õhk nii värske! Vaatasime, kuidas pardid ehitasid usinasti pesa:) Isane leidis igasuguseid asju ja tõi neid kohale ning emane pani neid õigesse kohta:) Nii armas!

Veel vaatasime, kuidas haigur kala püüdis. Tähendab, mina ei näinudki seda, kuidas ta kala püüdis, kuna vaatasin kuskile mujale sel ajal:) Pärast ootasime veel actionit, aga ta ilmselt sai kõhu täis ja ei viitsinud vist enam meile showd teha:)

Kui botaanikaaed kinni pandi ja meid paluti viisakalt lahkuda, läksime Mehhiko restorani vürtsikat toitu sööma:) Väga hea oli! Seejärel istusime Raekoja platsil pingil ja vaatasime inimesi:)

Esmaspäeval oli meil plaanis shoppata, aga tuli välja, et Taanis oli ka riigipüha nagu Hollandiski. Nii et kõik poed olid kinni. Me läksime Itaalia restorani, kus "hommikusöögiks" sõin ma imelist lõhepastat, aga seda oli nii palju, et ma ei suutnudki kõike ära süüa. Üldiselt ei meeldi mulle toitu jätta, aga ma tõesti ei jaksanud enam! Suurepärane suvine ilm muutus ootamatult ka päris tuuliseks, nii et me läksime hotelli kampsunite järele ning seejärel leidsime veel ühe parki, kus oli kaks purskkaevu. Mingiks ajaks läks ilm jälle ilusaks, nii et me jäimegi sinna parki istuma ja purskkaevude kohinat kuulama. Kui ilm uuesti koledaks muutus, oligi aeg võtta oma kotid hotellist ning sõita lennujaama. Kurb!

00.30 jõudsin koju ning pidin suht kohe magama minema, kuna täna oli loeng kell 08.30. Üldiselt meeldis mulle Kopenhaagen, aga seal oli nii palju kodutuid inimesi!:((( Päris kallis oli see ka! Ning seal diskrimineeritakse välismaalasi! Näiteks valuutavahetuses, mida reklaamitakse nagu tasuta valuutavahetus, saab tasuta Taani kroone müüa, kui tahad aga osta neid, pead maksma 10,99% commission fee. Haige! Taani kroone ostavad enamasti välismaalased ning müüvad kohalikud inimesed, nii et tegelikult on see kaudne diskrimineerimine! Teine nõme asi on jällegi surcharge põhimõtteliselt igas kohas, kui tahad krediitkaardiga maksta. See on ka kapitali vaba liikumise takistamine!

Tänasest oli mul plaanis dieeti pidada enne naisekandmist. Lõunaks sõingi juba brokkolit ja salatit, aga trennis avastasin, et olengi 49 kg ehk siis ideaalses naisekandmise kaalus. Ei tea, mis minuga Taanis juhtus!:) Aga nüüd ei peagi eriti dieediga pingutama:) Lahe! Homme saab jälle pastat süüa:P

See oli minu viimane reis enne Eestisse tulekut. Nüüd pean aga usinasti õppima, kuna kuu pärast on juba eksamid:S Ühte neist kardan ma täiega, kuna mul pole õrna aimugi, kuidas võiks tax planning and transfer pricingu suuline eksam välja näha. Transfer pricingu osa ei ole nii õudne, aga kuidas ma tax planningut spontaanselt ja suuliselt teen, ei kujuta eriti ette.