Meil on jälle suvi:)

Päike paistab ja nii hea on olla:)

Neljapäeval käisin Leidenis maksuprogrammi vilistlaste kokkutulekul ja konverentsil. Hommikul kohtusin seal Erkiga ja me läksime seminari, kus neli inimest tutvustas siseriiklikke kohtulahendeid maksulepingute tõlgendamisest. Päris põnev oli!

Järgmine üritus oli kirikus, kus oli loeng trustidest. Ma peaksin juba olema harjunud sellega, kuidas hollandlased kirikuid kasutavad (raamatupoed, kohvikud, diskod!!!), aga iga kord kui ma midagi uut teada saan, siis olen alati hämmingus, et kirik ei olegi hollandlastel mingi püha koht, vaid täpselt samasugune hoone nagu kõik teisedki. Ma arvan, et mu vanaema saaks infarkti, kui ma ütleksin talle, et käisin kirikus maksualast loengut kuulamas:) Võib-olla ei saaks infarkti, aga oleks väga pahane kindlasti. Kui saaks diskost kirikus teada, siis ma isegi ei välistaks infarkti:)

Ürituste vahel oli päris naljakas - Erki teab absoluutselt kõiki ja mina ei tea absoluutselt mitte kedagi:) Kiriku üritusele tuli isegi üks mees, keda ma tean ja keda ma fännan ja ....:))) Pasquale Pistone loomulikult:) Ma ei teadnud, kas ta mäletab mind, sest me olime ju vaid ühe korra loengus kohtunud ja see oli pool aastat tagasi ja ma usun, et tal on hästi palju loenguid, nii et vaevalt ta kõiki tudengeid mäletab. Aga minu üllatuseks ütles ta mind nähes: "I think I know you":) Lahe!:)

Veelgi suuremaks üllatuseks oli aga onu IBFD-st. Erki tutvustas mind talle, st ütles ainult eesnime ja onu ütles ise mu perekonnanime:S Täitsa lõpp! Ei tea, kuidas see võimalik on. Onu ise ka ei mäletanud täpselt, kust ta mind mäletab:)

Pärast kiriku üritust sai süüa ja veini juua ja inimestega suhelda ja IBFD raamatuid 50% allahindlusega osta. Ma ostsin oma lemmiku autori (Frank Pötgens) raamatu (tegelt on see tema doktoritöö) "Income from International Private Employment". Muidu maksab see 150 euri, aga ma sain 75-ga:) Lahe! Ma olen päris palju Pötgensi artikleid lugenud ja nad kõik on niimoodi kirjutatud, et kui hakkad lugema, siis on niiiiiiiiiiiii põnev, et ei saa enam millegi muuga tegeleda, peab lõpuni läbi lugema:) Ma ei tea ühtegi teist autorit, kes kirjutaks nii hästi:) Nii et olen üliõnnelik, et tema raamatu sain:)

Reedel oli konverents OECD uutest kommentaaridest ja Euroopa Kohtu uutest lahenditest ja Kanada siseriiklikest kohtulahenditest, mis puudutasid maksulepingute tõlgendamist. Viimane osa oli kõige parem! Ettekannet tegi üks Harvardi ülikooli professor, kes on ka ühe raamatu autor, mida me Tiiuga neljapäevaks lugema peame:) Mul oli sjuke tunne, et ma tulin mingit comedy show'd vaatama, nii naljakas oli!!! Tahaks ka osata niimoodi kohtulahendeid tutvustada:) Kes teab, võib-olla oskan siis, kui olen sama vana, nagu see professor oli:)

Konverentsil nägin professor van Weeghel'i, kes on IFA general reporter minu teemal (anti-avoidance provisions) ehk kellele ma pean oma repordi järgmise aasta oktoobris esitama. Teda näen veel teisipäeval Brüsselis branch reporterite meetingul, kuhu meie Tiiuga minema peame.

Pärast konverentsi sai osta Kees van Raadi uusi raamatuid ainult 50 euri eest! Kui tellid neid erasikuna, siis maksavad nad ca 90 euri. Nii et vahe on päris suur. Seekord on raamatud nummi roosa värvi:) Ja siis sai jälle süüa ja veini juua ja inimestega suhelda:)

Ahjaaa....reedesel konverentsil oli lisaks mulle ja Erkile veel kaks Eesti maksuinimest, kes otsustasid minna sinna, kuna Erki oli saatnud ju infot selle kohta IFA listi. Äge, et keegi viitsis Hollandisse sõita:)

Kleit

Siiani kirjutasin suht negatiivselt Bulgaaria teenindusest, tegelikult aga oli ka mõni väga hea teenindaja seal siiski olemas. Nt mees, kes müüs dönereid:) Kui ma oleksin teda esimesel päeval kohanud, siis ilmselt söökski iga päev dönereid nii lõunaks kui õhtusöögiks:)

Samuti üliäge oli tüdruk, kelle käest ostsime Olgaga kleidid. Allpool on video. Kahjuks ei mõelnud ma selle peale, et seda ei saa keerata, ning hoidsin kaamerat valesti, nii et teil tuleb pea veits kallutada:)

Tüdruk, kes mu majas elab, on ka Bulgaariast ja ta tundub hästi lahe:)

Bulgaaria, Türgi, Rumeenia vol 2

05.08 Teisipäev

Käisime Varnas delfiinide show'd vaatamas. Ütleme nii, et Barcelonas oli see oluliselt parem. Varnas rääkis tädi liiga palju (viies keeles!!!) ja delfiinid tegid vähe:( Kõige naljakam oli siis, kui üks naine pidi delfiinidega koos ujuma ning seda nimetati sünkroonujumiseks. See nägi välja nii, et naine ujus omaette ning delfiinid palusid mehe käest süüa sel ajal. Ei tea, mida sünkroonset selles oli:P

Pärast show'd vaatasime linna ning läksime rongijaama, et uurida, kuidas Bukaresti ja Sofiasse saab. Rongijaamas oli hästi kuri tädi, kes andis meile infot Sofia kohta, kuid Bukaresti asju pidime uurima teises kohas, kus oli veelgi ebaviisakam tädi. Seal ma mõtlesin küll, et enam ühegi klienditeenindajaga selles riigis ei räägi.

Olga läks hotelli, kuna tal oli halb olla (ilmselt toidumürgitus meie "fantastilisest" hommikusöögist). Mina läksin aga turule huvi pärast, kuna tuuroperaatorid tegid lausa sjukest ekskursiooni nagu shopping Varna turul. Ei tea, kas mõni loll tõesti käib seal suure raha eest, kuna buss Kuldsetelt liivadelt Varnasse sõidab kuskil pool tundi ning turg on bussipeatuse vastas ning bussipilet maksab 1,5 eurot.

Turul ei olnud mul plaanis midagi osta ega kellegagi rääkida, kuna ma ju otsustasin, et enam ei suhtle kellegagi. Alguses oli kõik hästi, aga siis, kui ma peatusin ühes kohas ja hakkasin vaatama, mis neil on, hakkas müüja seletama midagi ehk siis rääkis midagi enam-vähem iga asja kohta, mis tal on. Rääkis vene keeles ja ma ei teinud temast väljagi. Võib-olla ma ei oskagi vene keelt, nii et ei tea mida ta seletab mulle:) Kui ma hakkasin ära minema, hakkas ta sõimama mind täiega. Normaalne!

Ma läksin Kuldsetele liivadele tagasi. Kui jõudsin kohale, kaks itaallast küsis mu käest, kus asub nende hotell ning selgus, et see oligi meie hotell, nii et me jalutasime sinna koos. Nendest itaallastest kirjutan veel;)

Õhtul läksin postkaarte ostma, kus päev varem oli Olga postkaardi ostnud. Väljas oli sama hind, millega Olga oli oma postkaardi ostnud. Kui ma valisin kõik kaardid välja, ütles tädi, et nad olid kaks korda kallimad:S Me ütlesime, et teil on ju hind olemas siin ning eile olime selle hinnaga ostnud. Tädi ütles, et ta oli vahepeal targemaks saanud ning et see hind, mis oli väljas ning millega Olga oli oma postkaardi ostnud, ei ole õige. Mida iganes. Me läksime teise kohta, kust saime neid veelgi odavamalt.

06.08 Kolmapäev

Püüdsime kala. Saak: 0

Üks hull mees püüdis hoopis meduuse kättega:)

Itaallased!!! Nägime neid liftis ning leppisime kokku, et õhtul lähme koos jalkat vaatama. Kui me õigel ajal alla läksime, olid nad küll kohal, aga ütlesid, et nad ei ole veel valmis ning et me võime oodata neid veic, nad lähevad duši alla. Mhmmmm....võõraid mehi oodata??? No way! Seletasime neile, kus me kavatseme jalkat vaadata. Nad tulid mingi aja pärast. Jumal tänatud, et Olga soovitas mulle istuda tema kõrval!!!:) Ehk siis sel juhul itaallased istuksid meie vastas, mitte nii, et üks Olga kõrval ja üks minu kõrval ja siis, nagu Olga ütles, hakkaksid kallistama meid õhtu lõpuks:)))))))))))) Arvestades seda, et üks neist ütles, et "you are my star" ja et mul on ideaalne keha ja imeilusad küüned ja ma ei tea, mida kõike veel, ilmselt olekski kõik lõppenud, nagu Olga oli pakkunud:) Kui meil oli neist täielikult kõrini, ütlesime, et lähme hotelli magama. See oli suht vara, nii et nad olid ilmselgelt pettunud.

07.08 Neljapäev

Dreams came true!!! Tahtsin juba Horvaatias lennata, aga seal oli paat katki.

Õhtul istusime Istanbuli bussi peale:)

08.08 Reede

Avastasime Istanbuli ja käisime turul. Istanbuli turg ja Bulgaaria turud on nagu taevas ja maa!!! Loomulikult on ka Istanbulis pealetükkivad müüjad, kes püüavad igast asja pähe määrida, aga nad on vähemalt hästi sõbralikud, viisakad ja ei karju:) Kõige üllatavam oli minu jaoks see, et turul sai krediitkaardiga maksta. Arvestades seda, et meil ei olnud kohalikku raha, oli see väga mugav.

Sinine mošee

Hagia Sophia

Bosporus

Õhtul läksime restorani Türgi show'd vaatama. Kõikidel oli laua peal selle riigi lipp, kust nad tulevad. Me istusime kahe vene tädiga laua taga ja meile toodi vene lipp:S Nõudsin onult Eesti lippu ja sain:) Vaatasime kõhutantsijaid. Mõni värises nii, et minu meelest ei ole see tervisele hea. Lisaks kõhutantsule tantsisid mehed Türgi rahvustantsu, siis tantsisin mina laval:P ja seejärel grusiinid. Nad olid ilmselgelt parimad!!! Pärast tantsimist loopisid nuge. Ma istusin täpselt lava ees, nii et päris õudne oli:) Ronisin Olga peale:)

09.08 Laupäev

Käisime lossis, kus elas (ja suri) Alatürk. Päris võimas!

Akvedukt

Golden hornPäeval jalutasime ja käisime veel kord turul ning õhtul suundusime tagasi Bulgaariasse. Erinevalt Bulgaariast olen Istanbulist täitsa vaimustuses!:) Nii et Türgi on kindlasti nende riikide hulgas, kuhu läheksin veel ja veel.

10.08 Pühapäev

Magasime pool päeva rannas. Käisime Gruusia restoranis. Kui ma küsisin, kas neil saab krediitkaardiga maksta, vastas onu "Minge USAsse, kui tahate krediitkaardiga maksta". Tellisime toitu, ootasime seda tükk aega, siis tuli ettekandja toiduga ning teatas, et 15 minuti pärast hakkab vihma sadama:) Ma saan aru, kui ta oleks öelnud, et vasrti hakkab sadama. Aga ta otsustas lausa nii täpselt ennustada:) Me ootasime ja ootasime ja tuul muutus küll tugevamaks, aga vihma hakkas sadama kuskil 40 minuti pärast. Nii et onu pani puusse:) Toit oli aga väga hea!

Õhtul läksime Varnasse, et istuda Sofia rongi peale. Seal oli päris korralik padukas, nii et rongijaama oli väga mõnus joosta:) Rongijaama kohvikus istus 2 kohalikku kutti meie juurde. Kui nad küsisid, mis meile Bulgaarias meeldis, ma kukkusin peaaegu toolist maha Olga vastuse pärast:))) Ta ütles: "Arhitektuur":))) Ma saan aru, et vb peab olema veits viisakam kui mina ja ei pea kohe ütlema, et ei oska öelda, mis meeldis, aga inimesed kohe kindlasti ei meeldinud, aga võiks siiski pakkuda midagi, mis vastab vähemalt mingil määral tõele, nagu näiteks loodus:))) Mulle tundus, et poiss oli ka suht hämmingus Olga vastusest. Kui kutid ära läksid, püüdsin välja uurida, kus Olga Kuldsetel liivadel, Balchikus ja Varnas mingit erilist arhitektuuri näinud oli:)))

11.08 Esmaspäev

Öörongiga olin siiani ainult Gruusias sõitnud ja seal oli alati ilgelt palav olnud, kuigi väljas ei olnud enam eriti soe, kuna see oli oktoobri lõpp/novembri algus. Sofia rongis oli aga nii külm, et ma mõtlesin, et esimese asjana lähen kuskile poodi ja ostan endale püksid ja sokid.

Sofia rongijaamas oli pärsi naljakas pisike McDonald's, kus ma ostsin kohvi neli korda odavamalt, kui see Kuldsetel liivadel maksab. Kuigi mul oli kindel eesmärk püksid osta, kohe ei saanud poodi minna, kuna oli päris vara ja kõik oli kinni, nii et me läksime jalutama.

Mošee ja vikerkaar

Pargis sai kabet või malet mängida:)

Hommikuvõimlemine:P

Lehed on juba kollased

Pärast jalutamist läksime šoppama. Saak: teksad, sokid, püksid ja särk:) Tänu pükstele ja sokkidele oli rongis palju mõnusam.

12.08 Teisipäev

Päeval olime Kuldsetel liivadel rannas ning õhtul suundusime jälle Varnasse, et seekord Bukaresti rongi peale istuda. Nüüd olid mul püksid jalas ja mis te arvate? Rongis oli tõeline saun!!!:) Murphy's law!:) Õnneks hakkas konditsioneer tööle, kui rong liikuma hakkas.

13.08 Kolmapäev

Jalutasime pikka maad, et triumfikaart näha, aga seda renoveeriti, nii et me ei näinud eriti midagi. Läksime tagasi ja jalutasime terve päeva. Bukarest oli arhitektuuri poolest päris huvitav. Highlights:

Parlament (väidetavalt kõige suurem hoone Euroopas)

Purskkaevud

Vahepeal tõmbasime vesipiipu ja käisime söömas. Ettekandja soovitas meile ühte konkreetset pizzat ning ütles, et peab tellima ühe kahe peale, kuna see on väga suur. Toodud pizza oli tavapärasest pizzast väiksem:) Ilmselt rumeenlased söövad vähe:) Õhtul läksime rongi peale. Kuna otserongi Bukarestist Varnasse ei olnud, pidime ümber istuma Gorna Orjahovica peatuses. Tegelt pidime ootama seal lausa kaks tundi. Rong hilines, nii et meil tuli oodata vaid pool tundi. Meil uskumatult vedas, sest see koht oli pehmelt öeldes kohutav! Nagu mingi õudusunenägu või õudusfilm! Mul oli nii vastik olla!!! Rongijaamas olid prussakad absoluutselt igal pool. Ka lagi oli prussakaid täis ja nad kukkusid sealt pähe:S Ma oleks seal hulluks läinud, kui tuleks oodata kaks tundi. Nii hea, et rong Bukarestist hilines! Ma sügelesin terve tee Varnasse ja kogu aeg oli tunne, et keegi ronib kuskil mu peal:S Õudus!

14.08-15.08

Peamiselt olime rannas. Ahjaaa...Olgale tehti maniküüri, mis tuli järgmisel päeval maha, nii et me läksime järgmisel päeval sinna tagasi ja talle tehti küüned jälle normaaseteks:) Kõik!:) Poen põhku.

Kass ja spordiklubi

Jalutasin täna Brusselsestraatil ning nägin kassi, kellest Tiiu kirjutas, nii et temaga ei ole midagi hullu juhtunud:) Istus uhkelt oma koha peal nagu ka kolm kuud tagasi:)

Käisin spordiklubis, et teha endale student paketti ehk maksta 99 euri aasta lõpuni. Kuid kohapeal selgus, et seda saab teha vaid kord aastas:( Kuna mul oli see kevadel, siis sel aastal seda enam ei saa. Üks kuu maksab 37,50 euri, mis on iseenesest täitsa mõistlik hind, eriti Eesti spordiklubidega võrreldes. Aga mingil määral on ikka kurb. Kui ma käin aasta lõpuni trennis, siis saaks 60 euri kokku hoida:)

Samuti selgus, et seal on kohustuslik otsekorraldus nagu oli squashcentrumis. Kui ma seda ei taha, siis pean maksma kohe kolme kuu eest. Et otsekorralduse lõpetada, pean üks kuu ette ütlema. Ma tegin otsekorralduse. Hea, et nad vähemalt ütlesid, et neil on sjuke süsteem, erinevalt squashcentrumist, kus tädi ei olnud meile midagi öelnud ning hiljem olin ise avastanud, et kontolt oli raha läinud.

Käisin täna koolis ja raamatukogus. Seal on täielik hullumaja. Hästi palju uusi tudengeid ja neile näidatakse kõike nagu meilegi veebruaris, aga üliõpilasi on oluliselt rohkem, mis on ka loogiline, sest ma arvan, et suht vähesed alustavad veebruaris. See aasta jagatakse päris ilusad koolikotid. Meie saime küll ülikoledad kotid, mis ei kõlba kuskile. Minu kott ongi teadmata kadunud. Ma ei viinud seda Eestisse ja siin seda ka ei ole. Ilmselt jäi vanasse elukohta.

Uus tuba on täitsa tore. Ainus asi, mis mulle ei meeldi, on see, et oma toa ust ei saa lukku panna. Loodan, et mul on korralikud majakaaslased.

Maja on hästi räpane, eriti köök!!! Esimesel päeval ei julgenudgi puudutada midagi köögis, aga nüüd harjusin juba ära:) Siin on hästi palju kööginõusid ja kõik on ühine. Nii et mul on lootust, et kõik need potid ja pannid, mida on üle kümne, ei lähe kaduma:) Ma pesin osa asju ja eraldasin neid teistest ja omistasin neid endale:)

Mul peaks olema kaks majakaaslast: üks tüdruk ja üks poiss. Tüdrukut ei ole veel näinud, aga poiss on siin täitsa olemas. Toni (tüdruk, kelle toas elan) ütles mulle, et see poiss on the sweetest boy in the world:))) Välimusest on ta tõepoolest päris nummi:P Aga muidu tundub sjuke bad boy. Sõber on tal päris kohutav. Nägi välja, justkui oli joonud mitu kuud järjest. Eile suitsetasid nad kanepit, nii et terve maja haises:)

Sweet poisi nimi on Pieter ja ta on Brüsselist ja õpib ärijuhtimist. See on küll naljakas kokkusattumus, et ta on Pieter Belgiast:P Tegelt lisaks sellele muigab ta nagu Kenny ja vaatab täpselt Kenny pilguga:P Ilmselt sellised nad on, belglased:) Igatahes siiani on mul väga positiivsed kogemused belglastega. Nijmegenis elasin ju tegelt ka belglasega, kes oli samuti üliäge.

Nüüd lähen stepi ja ABSi (kõhulihaste trenni).

Bulgaaria, Türgi, Rumeenia

Lühiülevaade:)

02.08 Laupäev

00.45 startisime ning 03.30 jõudsime Varna lennujaama, kust läksime bussiga Kuldsetele liivadele. Hotell oli stiilis "Welcome to the Soviet Union":))) Hommikusöök ka!!! Tavaliselt söön kõike, aga siin ei kõlbanud süüa peaaegu midagi peale arbuusi.

Kuna öösel ei olnud eriti maganud, olime suht väsinud ja ei viitsinud kusagile minna, nii et võtsime päikest hotelli basseini ääres.

Õhtul läksime randa. Lained olid veelgi suuremad kui Valencias. Äge!:) Oli punane lipp, aga inimesed ujusid vaatamata sellele.

Pärast väikest jalutuskäiku rannas, läksime linna peale. Kogu linn on sisuliselt turg, kus turistidele püütakse võltsitud Gucci, Versace, D&G, Chaneli jms asju pähe määrida. Kui ütled, et ei taha midagi või ignoreerid müüjat, siis suure tõenäosusega sõimatakse nägu täis.

Samuti on Kuldsetel liivadel palju restorane, kuhu täpselt samuti püütakse aktiivselt turiste meelitada. Samuti saab teha igasuguseid patse, maniküüri (kusjuures küünte peal joonistamiseks ei kasutata küünelakki, vaid akvareli ning Olga kogemuse järgi tuleb see järgmisel päeval maha:), pilte madudega, ahvidega ja varaanidega ning retropilte. Ahjaaa...ööklubid on seal ka iga nurga peal ning hommikust õhtuni jagavad tibid flaiereid, millega pääseb ööklubisse tasuta ning saab kaks drinki ühe hinnaga. Sama edukalt võib ööklubisse tasuta pääseda ning osta kaks jooki ühe hinnaga ka ilma flaierita:) Nii et nende jagamine on tegelt mõttetu paberi raiskamine.

Me tegime pilte madudega:) Hästi nummid olid:) Üks madu otsis midagi mul jalgade vahelt:) Pärast pani aga oma saba mitu korda minu kleidi vöö ümber, nii et mul tuli vöö lahti teha, et maost lahti saada:)

Kuna jalutuskäigu jooksul kogunes meil korralik patakas flaiereid, läksime hotelli uurima, kuhu võiks minna. Otsustasime, et lähme karaoke baari. Tellisime kaks kokteili, mis pidid olema ühe hinnaga. Meile toodi neli kokteili kahe hinnaga:) Whatever! Mina tahtsin laulda koos Olgaga, aga Olga keeldus, nii et me ei laulnudki. Saime ainult teisi kuulata. Enamasti laulis karaoke baari töötaja, kellel oli päris ilus hääl. Kui laulsid baari külastajad, siis sai nalja, kuna nad ei osanud eriti laulda. Üks tüdruk laulis aga superhästi! See oli ilmselt ta lemmiklugu. Ma ei mäleta loo nime, aga see oli hiphopi stiilis ning tüdruk lehvitas nii ägedalt kättega:)

03.08 Pühapäev

Läksime randa. Ma tahtsin teha parasailingut, aga mulle öeldi, et lained olid liiga suured, mistõttu ei saanud teha. Järgmine kord siis. Rannas McDonaldsi kõrval oli päris hea söögikoht, kus sai hästi odavalt Bulgaaria rahvustoitu süüa.

Mhmmmm....mul on täielik mäluauk, mida me lisaks päevitamisele ja söömisele tegime:)

04.08 Esmaspäev

Läksime marsaga Balchikusse, kus tahtsime lossi vaadata, veini degusteerida ning botaanikaaeda minna. Loss põhimõtteliselt oligi botaanikaaia territooriumil. Veine sai kahes kohas degusteerida. Esimeses olid nad hästi magusad, nii et mulle ei meeldinud. Olga ostis aga ühe pudeli. Teises kohas olid ka kuivad veinid. Üks oli õudselt hea, nii et ma ostsin selle (praeguseks on see ära joodud ja kõigile meeldis või keegi ei julgenud öelda, et ei meeldi:).

Pärast degusteerimist läksime lossi otsima. Lisaks lossile oli botaanikaaia territooriumil palju teisi hooneid, kus keegi tähtis oli elanud või midagi olulist oli juhtunud. Alguses arvasime ka lossi kohta, et see oli midagi muud. Ma ei saanud tükk aega uskuda, et see oli loss, sest minu ettekujutus lossidest oli veits teistsugune:)

Veini degusteerinud ja lossi näinud (ja lossis veits pettunud) läksime marsa peale. Ainus probleem oli see, et meil ei olnud aimu, kus selle peatus võiks olla. Ootasime ühes kohas, aga üks marsa sõitis meist ülbelt mööda, nii et me otsustasime, et see ei olnud õige koht. Jalutasime veic edasi ning leidsime õige peatuse, kuid järgmine marsa kihutas ka ülbelt meist mööda. Otsustame jalutada natuke. Balchikust Kuldsete Liivadeni on 20 km. Teoreetiliselt võiks isegi jala minna:) Aga praktiliselt ei viitsi:) Päris tükk aega jalutasime küll, aga lõpuks jäime ikka ühes peatuses seisma. Peatus Albena marsa, mida meil ei olnud vaja iseenesest, aga selle juht ütles, et me võime temaga Albenasse sõita ja seal teise marsa peale istuda. Seda me tegimegi:) Albenas saime kohe õige marsa peale. Marsa juht küsis, kas me tahame Kuldsete liivade kesklinna. Me ütlesime, et jah. Ta viis meid väga kahtlasesse kohta:) Ei saa aru, miks Kuldsete liivade kesklinn on peaaegu linnast väljas:))) Aga midaiganes...peaasi, et Kuldsetele liivadele jõudsime:)

Õhtul läksime restorani, mis oli päris ilusa purjeka peal. Ma sõin väga head kala. Veini tellides sain nalja, kuna tahtsin teada, kas see on kuiv või magus, aga ettekandja vastas mulle järjekindlalt, et see on valge:)

Pärast õhtusööki läksime mini-golfi mängima. Ma võitsin, kuigi keskmisest tulemusest jäin ikka kõvasti alla.

Uni tuleb peale, nii et jätkan järgmine kord:)

Horvaatia, Montenegro, Bosnia

Pole ammu siia kirjutanud ning jõudsin vahepeal nii palju teha, et kõike ei mäletagi ja ei viitsi palju kirjutada ja teil pole ilmselt aega rohkem kui ühe kuu sündmustest lugeda. Nii et teen lühiülevaate peamiselt piltides:)

08.07 Teisipäev

Hommikul suundusin lennujaama, et Dubrovnikusse lennata. Meil oli majutus broneeritud ning üks onu (Sergio) pidi meile vastu tulema. Kuna buss lennujaamast Dubrovnikusse ei väljunud kohe, oli selge, et me ei jõua õigeks ajaks kohale, nii et saatsin Sergiole smsi, et ta tuleks tund hiljem. Kui me kohale jõudsime, ei olnud seal Sergio't, nii te ma helistasin talle ning ta ütles, et kohe tuleb. Ootasime ca tund aega, seejärel helistasin talle jälle. Kell oli umbes 12. Küsisin, kus ta on, ning sain vastuseks: "Sa saatsid ju mulle smsi, et peab hiljem tulema". Tule taevas appi! Me pidime kohtuma kell 10, ma saatsin smsi, et tuleme kell 11, kell 11 helistasin ja ta ütles, et kohe tuleb ja kell 12 ütleb ta mulle sjukest asja:S

Lõpuks tuli siiski naine kahe väikese lapsega. Kuna meid oli neli, pidime meie Tiiuga lapsi süles hoidma, et kõik autosse mahuksid. Nii nummi laps oli mul!:)

Maja, kus meil oli 2 tuba, asus mäe otsas, nii et vaade oli imeilus! Jätsime asju ja läksime linna peale. Läksime restorani, kus ma jõin päris head kohalikku õlut ja sõin väga head Ceasari salatit. See oli peaaegu ainus asi, mis oli väga hea, kõikidest kohtadest, kus oleme söönud Horvaatias, nii et hoiatan neid, kellel on plaanis sinna minna - toit on seal kohutav!!! Soovitaksin pigem poodi minna ja ise süüa teha.

Kõhud täis saanud läksime randa. Nii Horvaatias kui Montenegros on kõik rannad kivised, nii et vette ei ole eriti mõnus minna:( Rannas läksime lamamistoolide peale, mille eest peab teoreetiliselt maksma, aga praktiliselt ei nõudnud keegi raha meilt, nii et me ei maksnud:)

Õhtul läksime Dubrovnikut avastama ning sööma. Sõin ära kõrbenud pizzat:S

08.08 Kolmapäev

Istusin meie renditud punase Fiat Punto rooli. Mulle nii meeldis auto värv, et ma otsustasin, et kunagi ostan endale punase auto:) Suundusime Montenegrosse. Mägedes oli päris äge sõita. Alguses olin väga pinges ja sõitsin hästi aeglaselt:)))

Esimene peatus - Herceg Novi.

Herceg Novis jalutasime veic, ujusime ning suundusime edasi mägedesse. Montenegro on hästi väike, aga kuna tuleb sõita läbi mägede, siis ühest kohast teise jõudmine võtab ikka päris palju aega. Samas mägedes on nii põnev roolis olla:) Ilusamates kohtades tegime peatusi, et pilte teha.

Meie siht oli Durmitori rahvuspark, kuid kuna oli selge, et me ei jõua sinna ning pimeduses ei ole eriti mõnus mägedes sõita, jäime ööseks suvalisse suuremasse linna. Peatusime hotellis päris omapärase nimega "Tereblja":P

09.08 Neljapäev

Roolis oli Martin ning mina puhkasin tagaistmel:) Tegelt meeldib mulle roolis rohkem, sest siis on mul tunne, et kõik on minu kontrolli all. Ma kardan, kui keegi teine roolis on, eriti mägedes!

Jõudsime Žabljakisse, sõime seal ning läksime Durmitori rahvusparki, kus tegime tiiru ümber Crno jezero. Nii ilus oli seal!!! Kuna kõik läksid ujuma, läksin ka mina. Vesi oli jääkülm!!!

Õhtul leidsime hotelli ning ostsime arbuusi, kaarte ja veini ning mängisime kaarte. Kuna meil polnud taldrikut, lõikasime arbuusi vetsupoti kõrval:)

10.08 Reede

Mina roolis. Päikeseprillidega. Päeva nali - sõitsin pimedasse tunnelisse ja sattusin paanikasse, kuna ei näinud absoluutselt mitte midagi. Mulle soovitati päikeseprillid ära võtta:))) Aitas!!! Nägin vähemalt midagi:) Aga üldiselt ei meeldi mulle tunnelites sõita.

Järgmine sihtkoht oli Bar. Et sinna kiiremini saada, tuli läbi hästi pika tunneli sõita. Kuna ma ei näe tunnelites, istus Martin rooli:) See tunnel oli aga uus ja väga hästi valgustatud, nii et ei olnud midagi hullu. Baris sõin oma elu kõige kohutavamat pastat. Rand oli rahvast täis ja vesi oli väga must. See eest olid seal ilusad vanalinna varemed.

11.08 Laupäev

Kurk oli valus ja nii halb oli olla. Ma arvan, et viimane kord oli mul sjuke peavalu Gruusias ehk siis 2 aastat tagasi.

Me läksime randa ja ma magasin paar tundi päikese käes, mis ei olnud eriti tark tegu, kuna ilmselt oli mul palavik ja päikese tõttu läks see veelgi kõrgemaks.

Sõitsime Sveti Stefanisse, kus oli väga armas linnake saare peal. Seejärel suundusime Budvasse.

Jalutasime Budvas ning seejärel läksime Montenegro ex-pealinna Cetinje. Õhtul läksime Kotorisse, kus on Euroopa kõige suurem fjord. Sel õhtul jätsin ma kaardimängu vahele, kuna oli päris rõve olla, ning läksin suht vara magama. Enne magama minekut võtsin rahva tungival soovil aspirini. Üldiselt olen igasuguste tablettide vastu ning söön neid ainult siis, kui olen täitsa ära suremas.

12.08 Pühapäev

Võtsin veel tableti ja istusin rooli. Enesetunne oli parem kui eelmisel päeval. Tabletid ilmselt aitavad siiski:) Tegime peatuse Herceg Novis. Kõik läksid randa ning mina kohvikusse, kuna ei julgenud enam päikese käes olla ja ujuda enne kui lõplikult terveks saan.

Sõitsime tagasi Horvaatiasse. Sõin kaheksajalasalatit, mis oli ka üks vähestest headest asjadest. Lausa imeline!!!:) Õhtul jõudsime Spliti ning kuna oli suht hilja, ei läinud enam linna vaatama.

13.08 Esmaspäev

Jalutasime Splitis. Vanalinn on ilus, aga muidu on see ikka väga kole linn. Seejärel suundusime Krka rahvusparki. See on imeilus koht, aga turiste võiks olla vähem seal. Imetlesime loodust ning ujusime.

14.08 Teisipäev

Läksime Plitivice rahvusparki, mis oli veelgi kaunim kui Krka, aga seal ei saanud ujuda.

15.08 Kolmapäev

Läksime Zadarisse, kus oli väga huvitav promenaad. Seal olid tehtud augud ning tuul puhus sinna sisse ning ilmselt vesi sattus ka kuidagi sisse ja see tegi päris ilusat muusikat.

Seejärel läksime Primošteni, mis oli suht sarnane Montenegro Sveti Stefaniga. Kõik läksid randa ja ma läksin internetikohvikusse tööd tegema, kuna olin ikka veel veic haige. Seejärel läksime sööma. Kui meile arve toodi, oli seal mingi imelik asi, mida me ei olnud tellinud. Küsisime, misasi see on ja saime vastuseks, et see on taldrikute eest!!! Whatever!!! Järgmine kord võtan oma taldriku, kui restorani lähen:P

Primošteni lähedal oli metsatulekahju. Tegime pilte, kuidas lennuk merest vett võtab ja tulekahju kustutab.

16.08 Neljapäev

Hommikul läksime Solinisse, kus olid vanalinna varemed, aga keegi peale minu ei viitsinud neid vaadata, nii et me sõitsime suht kiiresti ära ning suundusime Mostarisse (Bosniasse). Sõja ajal kannatas Mostar kõige rohkem. Vanalinn on seal renoveeritud, aga väljaspool vanalinna on ikka suht masendav tänavapilt. Vaatamata sellele meeldis Mostar mulle kõige rohkem kõikidest linnadest, kus käinud oleme.

16.08-22.08

Tagastasime auto ning jäime Dubrovnikusse. Käisime rannas ja chillisime niisama. Mina sõin haid:) Midagi vahepealset kana ja kala vahel. Ühe korra käisime diskol ka:)