Valencia

Nüüd tuleb väga pikk jutt:)

Neljapäev (19.06)

Ärkasin hommikul vara, et Maastrichti lennujaama bussiga sõita ning sealt Valenciasse lennata. Lennujaamas lugesin uusi Euroopa Kohtu lahendeid, lennukis aga magasin väga mõnusalt:) Lennukis oli päris külm, olenemata sellest, et mul oli kampsun seljas. Lennukist välja astudes, oli eriti mõnus tunne, kuna väljas oli ca 30 kraadi! Armastan suve!

Ostsime metroopiletid ära ning seejärel suutsin ma jälle näidata, kui blondiin ma ikka olen. Metroopiletit peab masinasse toppima ja loomulikult on piletil nool olemas, mida mina ei ole loomulikult näinud ja ei saanud aru, miks ma sisse ei saa. See pakkus ühele onule väga palju nalja ja lõpuks seletas ta mulle, et kaardi peal on nool olemas ja seda peab ikka õigesti masinasse toppima:) Whatever...nalja peab saama!:)

Metroo oli väga ilus! Isegi ütleks, et kõige ilusam, mida ma elus näinud olen. Sõitsime ca 20 minutit ning jalutasime ca 7 minutit meie hostelisse. Hosteli asukoht oli ideaalne! Seal töötas kaks vanameest, kellega sai palju nalja, aga sellest kirjutan hiljem. Lift väärib ka mainimist!:) See oli vanaaegne ja esmapilgul suht õudne, aga tegelt töötas täiesti korralikult!

Läksime turule, et vett ja banaane osta, ning seejärel ostsime ka jäätist. Sõitsime bussiga rannale Playa de las Arenas. Seal oli üllatavalt vähe rahvast! Mõnus! Samuti meeldis mulle tuul, sest tänu sellele ei olnud liiga palav, ning üle kõige olid lained! Ma olin Vahemeres päris palju ujunud, aga selliseid laineid ei ole kunagi elus näinud! Ei tea, mille poolest Valencia nii eriline on. Mulle meeldib juba lapsepõlvest lainetes hüpata. Kui ma neljandas klassis olin, käisime isaga Leedus Palanga lähedal. Muidu oli seal hästi ilus ilm, aga paar päeva oli torm ja hästi suured lained. Nii äge oli seal lainetes isaga möllata!:)

Pärast randa käisime poes, kus olid hästi ägedad korvid! Ostsime sushit, mida sõime hostelis ära, ning läksime jalkat vaatama. Telekaga baari leidmine tundus suht võimatuna, aga viimasel hetkel, kui ma olin juba täielikult lootuse kaotanud, nägime lõpuks ühte baari, kus oli telekas täitsa olemas. Me olime Portugali poolt, võitis aga Saksamaa. Ronaldo tegi show'd nagu alati! Aga seekord läks tal täitsa kehvasti, sest nii ebaõnnestunud teesklemist pole ma kunagi elus näinud. Kukkus ise maha, vaatas ringi ja siis hakkas järsku tõmblema justkui hullult valus oleks! Oiiiii see oli naljakas!

Reede (20.06)

Hommikul sõitsime bussiga La Albuferasse (15 km Valenciast), kus pidi olema laguun. Ütleme nii, et see ei vastanud üldse minu ettekujutusele laguunist:) Pigem oli see tavaline järv. Seal sõitsime paadiga ühe kohaliku mehe ja Rootsi tüdrukuga, kes oskas väga hästi hispaania keelt. Mulle meeldivad paadid, nii et hästi mõnus oli!

Pärast paadiga sõitu, läksime randa otsima. Ranna asemel leidsime mingit imelikku kohta, kus oli küll liiv ja mingi veekogu ning oli kirjutatud, et ujumine on keelatud. Tegelikult nägi see nii kohutav välja, et ma imestaksin, kui keegi otsustaks ujuma minna isegi, kui poleks keelavat silti olemas.

Läksime bussipeatusse, et El Soleri randa (ca 10 km Valenciast) bussiga sõita. Ootasime päris kaua, aga buss ei tulnud. Bussipeatuse lähedal peatus mingi mees ja ma läksin temaga suhtlema. Tema väitis, et see koht, kus me olime, ei olnud bussipeatus, ning et kui me El Soleri tahame, siis peame hoopis teisel pool teed bussi peale istuma. Mul tekkis jälle blondiini tunne, sest seekord olin ma ikka 100% veendunud, et me oleme õiges kohas ja ootame bussi ikka õigel pool teed. Me sõitsime El Solerist mööda, kui La Albuferasse sõitsime, on ju loogiline, et kui me tahame El Soleri saada, peame bussiga veits tagasi sõitma??? Aga ma mõtlesin, et kohalikud teavad ikka paremini ja ma olen ju blondiin, nii et me läksime bussipeatusse, mis oli teisel pool teed. Seal ütles meile paadionu, et see ei ole õige koht ning et see koht, kus me olime oodanud, ongi õige ning et El Soler on ikka seal pool, nagu ma arvasin. Jumal tänatud! Ma ei ole nii lootusetu, nagu mulle tundus juba vahepeal!:) Me läksime tagasi, aga buss ei tulnud ja ei tulnud, nii et ma otsustasin, et hakkame hääletama. See pakkus möödasõitvatele autodele palju nalja, kõik kas karjusid midagi, lehvitasid või piiksutasid, aga keegi ei peatunud:) Lõpuks peatus üks hästi lahe onu, kes ei osanud inglise keelt, nii et suhtlemine oli raskendatud. Ma oskasin vastata vaid küsimustele "Mis su nimi on?" ja "Kust te tulete?":)

Onu viis meid El Soleri ning kuna kõhud olid tühjad läksime sööma fideua't ehk paellat nuudlitega riisi asemel. Kui see ei oleks nii soolane, siis oleks väga hea! Kõhud täis saanud, läksime randa. Tiiu magas rannas kogu aeg, mina ei suuda aga rannas niisama olla, nii et ma lugesin kohtulahendeid:) Vastasel juhul tekib mul sjuke tunne, et raiskan oma aega mingi mõttetu tegevuse peale:) Nii et mulle meeldib lugeda rannas:) Lained oli jällegi võrratud!

Õhtul oli plaanis jalkat vaadata. Seekord vaatasin Lonely Planetist, kus on kõige rohkem baare, ning me läksime sinna. Lonely Planeti autoritel on ilmselt minust erinev ettekujutus baaridest, kuna seal olid kas restoranid või kohvikud ja mõni üksik baar, kus polnud telekat. Lõpuks leidsime siiski ühe koha, kus oli telekas. Ma kahetsesin täiega, et me ei läinud kohta, kus olime päev varem käinud. Selles uues kohas oli õudselt külm! Seekord mängisid Horvaatia ja Türgi ning mina olin Horvaatia poolt, aga nad kaotasid. Ausalt öeldes, ma pole kunagi näinud, et lausa kaks mängijat lööks penalteid täielikult värvast mööda. Penaltite puhul on ikka tavaliselt nii, et see on pigem väravavahi hea töö, kui ta suudab neid ära lüüa. Horvaatia kahe penalti puhul ei tulnud Türgi väravavahil üldse pingutada, sest pall lendas nii mööda.

Laupäev (21.06)

Hommikul läksime rongiga Saguntosse. Rongis naeratas meile väga armsalt väike poiss:) Tiiu sai kõvasti nalja, kui ta isa kukkus. Ma ei näinud kukkumist, kuna istusin seljaga talle, nägin vaid meest põrandal, naervat väikest poissi ning veelgi rohkem naervat Tiiut:)

Saguntos tahtsime leida turismiinfot, kuid meil polnud aimu, kus seda otsima peab. Ühel tänaval nägime vana meest ja naist ning püüdsime seletada neile, mida tahame. Nad ütlesid, et näitavad meile. Jalutasime tükk aega koos ning mees näitas meile suunda, kuid ma nägin vahepeal, et suurel väljakul oli silt "Tourist information". Seega me otsustasime tagasi jalutada, kuid mees ei olnud veel ära läinud, ning ilmselt otsustas, et me ei saanud midagi aru. Ma püüdsin seletada talle, et siin on silt "turismiinfo" ning meil ongi just sinna vaja, tema aga ütles, et näitab meile, kus migration office on. Kuna ära öelda ei olnud eriti võimalik, läksime koos temaga, ning selgus, et see, mida ta migration office'iks nimetas, oligi turismiinfo. Seal rääkis tädi päris hästi inglise keelt ning andis meile kaarte.

Enne mäkke minekut otsustasime, et sööme natuke. Ütleme nii, et sjukse raha eest ootasin ma midagi paremat:) Aga ma lohutan end sellega, et minu kala nägi oluliselt parem välja kui Tiiu oma:)

Sagunto oli hästi armas väike linn suht vanade majakestega ning kitsade tänavatega. Üheks vaatamisväärsuseks oli Rooma teater. Kahjuks oli see väga koledasti renoveeritud, nii et ei avaldanud mulle erilist muljet. Seal avastasin, et mul on ülipaindlikud varbad:) Ma tean juba ammu, et mu käed painduvad nii, nagu teistel inimestel ei paindu, aga varbad olid küll üllatuseks mulle. Avastasin ma seda nii, et ma mingi ime läbi astusin oma varba peale!!! Ei tea, kuidas see võimalik on! Hakkas verd tulema ja ma arvasin alguses, et ma murdsin selle, sest see ei ole ju võimalik, et inimene astub oma varba peale ja sellega ei juhtu midagi (ma ei räägi antud juhul vasaku jalaga parema jala varba peale astumisest:) seda saavad ehk kõik:) vaid ikka parema jalaga parema jala varba peale astumisest). Alguses oli hästi valus, aga mõne aja pärast läks valu üle:) Minuga ikka juhtub igast asja!:)

Pärast Rooma teatrit ronisime mäkke, kus olid lossi varemad ja ilus vaade merele ja linnale. Sissepääsu ees seisis onu ja jagas tasuta pileteid! Normaalne! Miks peab pileteid andma, kui sissepääas on tasuta? Paberi raiskamine ju! Kui lossivaremed olid vaadatud, käisime ka ühte valget kirikut vaatamas! Pole kunagi nii omapärast kirikut näinud!

Seejärel sõitsime tagasi Valenciasse. Rongis mängis klassikaline muusika. Nii lahe! Eestis võiks ka tutvustada seda ühistranspordis. Valencias läksime poodi, kus ma ostsin kokaraamatut 300 hispaania retseptiga. Kuna mul on juba päris palju läbi loetud, võin öelda, et hispaanlaste peamine trikk on, et kui nad praevad midagi, panevad pannile oliiviõli ja küüslauku. See annab toidule veic küüslaugumaitset ja see muutub palju maitsvamaks:) Ma pole veel proovinud palju asju teha, aga siiani on mu lemmikuks lillkapsas küüslaugukastmega:) Elementaarseks asjaks on ka ubade-paprika salat. Poleks kunagi jõudnud selle peale, et võib sellist asja teha, aga maitseb väga hästi:) Ma vist kaldusin Valencia teemast kõrvale:)

Lisaks kokaraamatule ostsin plaadi "Caribe Grandes Exitos". Tegelt seal on isegi kaks plaati ja kokku 40 lugu ja nad on niiiiiiiiii head! Esimene plaat on sjuke, et ma põhimõtteliselt ei saagi seda mingi muu tegevuse taustaks kuulata, kuna mul tekib sjuke tantsimise isu!!! Teist plaati saab küll taustaks kuulata:) Esimene sobib ilmselt koristamiseks, siis sab lisaks koristamisele veitsake tantsida kah:)

Õhtul läksime jalkat vaatama baari, kus olime esimesel õhtul käinud. Holland kaotas Venemaale 3:1. Nii kurb! Ei tea, mis Venemaaga juhtus, et nad järsku niivõrd hästi mängima hakkasid, et Holland ei suutnud nendega lihtsalt mitte midagi peale hakata. Kõik teised pelae meie ei olnud ilmselt ei Venemaa ega Hollandi poolt, kuna plaksutasid ja karjusid iga ilusa värava või katse puhul.

Pühapäev (22.06)

Läksime rongiga Gandiasse, kus pidime Joonase ja Käkuga (Madise sõpradega) kohtuma. Kuna Gandia on 65 km Valenciast, kestis rongisõit tund aega, nii et ma nautisin jälle kohtulahendite lugemist. Käku ja Joonas tulid meile rongijaama vastu ning viisid meid villasse mägedes, mida nad üürisid veel 13 eestlasega. See oli tõesti imeilus koht! Tahaks elada sellises, kui pensionil olen:) Aga jah...selleni on õnneks palju aega:D

Me läksime basseini äärde päevitama, kuna enamik magas, sest nad olid 8 paiku peolt tulnud:) Päris naljakas oli vaadata inimeste nägusid, kui nad ärkasid. Nii hea on ikka, et mul pole kunagi pohmakat!:P Stas otsustas meile tervitusjooke teha. Lubatud Mojito asemel saime puhast rummi jääga:) Veic hiljem saime ka normaaset koksi:)

Õhtul läksime Tiiu, Stasi ja Paavoga Gandiasse, et vesipiibutubakat osta, kuid kuna oli pühapäev, olid kõik poed kinni. Peatusime bensukas, kus mehed ostsid alkot ja me ostsime jäätist ning seejärel sõitsime tagasi villasse.

Jõime Stasiga Martini Biancot ning ajasime juttu ja seejärel läksime Itaalia-Hispaania mängu vaatama! See oli mu elu kõige igavam mäng!!! Ja nii palju teesklemist! Õudus! Ma olin nii Hispaanias kui Itaalias pettunud. Mu vanemad olid sel ajal Itaalias mu õe juures ja ma arvan, et neil oli huvitav vähemalt Marcot vaadata. Kui tavaliselt Marco helistab ja kirjutab mulle kogu aeg mängu ajal ja pärast, siis seekord oli ta nii stressis Itaalia kaotusest, et ei vastanud isegi minu sms-le.

Pärast jalkat läksime välja grillima. Sven oli imehea kokk! Tema tehtud kartulid ja liha ja kala olid tõesti imelised!!! Saime Tiiuga teada, et Paavo tähendab kalkun hispaania keeles:) Päris tore on tal siis tüdrukutega tutvuda! "Tere! Mina olen kalkun":))) Normaalne! Veel üks Paavoga seotud nali puudutas lugu "I've got the power", mille Joonas tegi ümber "I've got the Paavo":)

Rääkisime Tiiuga transvistiitidest ja siis järsku tekkis täielik vaikus ja ma ütlesin kõva häälega "Transvistiit on...":))) Päris naljakas oli! Edasi tahtsid juba kõik teada, kes transvistiit on:P

Kolme paiku läksime magama Tiiuga. Käku ja Joonas tegid meile voodid lamamistoolidest, nii et magada oli päris mugav.

Esmaspäev (23.06)

Imeline hommik! Tegin silmad lahti ja esimese asjana avanes mulle hämmastav vaade mägedele! Selliseid ilusaid hommikuid võiks rohkem olla! Kuskil kaheni võtsime päikest basseini ääres ning seejärel sõitsime Gandia randa. Mulle meeldis see palju rohkem kui teised rannad, kus käinud olime. Seal sai võrku mängida ja lähedal olid igasugused poed-kohvikud, nii et vajadusel sai osta endale midagi.

Olime kõik koos rannas, kuid mingi hetk sõitsid kõik tagasi villasse, et asju pakkida, kuna neil oli plaanis Juani ööks koos meiega Valenciasse sõita. Me jäime Tiiuga randa. Leppisime kokku, et lähme rongiga, mis väljub kell 19.00 või 20.00. Kell 6 läksime Tiiuga jäätisekohvikusse, sõime jätsi ja ma jõin kohvi. Kui kell oli kuskil 19.15,saatsin Joonasele smsi, et kus nad olid. Ta ei vastanud midagi. Proovisin ka helistada talle, aga ta ei vastanud. Me otsustasime, et lähme siis bussiga rongijaama. Seal sõime paellat ning läksime rongiga Valenciasse. Nii külm oli selles rongis!!! Kõikides eelnevates rongides ei olnud külm, ei tea, mis nüüd juhtus. Üldiselt on mul hästi stabiilne tervis ja ma ei jää kunagi haigeks, kui ei tee teatud asju. Neid on põhimõtteliselt kolm: 1)konditsioneer; 2) märgade juustega väljas olemine, kui seal on külm; 3) stress (viimast ei juhtu tihti, aga üldiselt on nii, et kui ma olen täielikult stressis, siis jään ka kohe haigeks; ainus näide, mis tuleb praegu meelde oli Gruusias, kui ma pidin veetma ühte nädalat mägedes, kust ei saa mitte kuidagi ära sõita, kui sul pole tuttavat, kes oskab su suuremasse kohta ära viia, ning kus pidin elama ühes majas oma juhataja pojaga, kes oli minusse armunud ja oli uskumatult pealetükkiv ja arvas, et kui poissile meeldib tüdruk, siis poiss automaatselt meeldib tüdrukule ja ei tahtnud üldse aru saada, et asjad nii ei käi; ühesõnaga oli mul nii kõrini temast, sest ta passis minu kõrval peaaegu 24 h ööpäevas ja ma ei tahtnud üldse teda näha, et ma mõtlesin lõpuks, et viskan ta mäest alla:)))) ma ei mäletagi, et oleksin kunagi elus nii stressis kui seal:))) ja siis jäingi lõpuks haigeks).

Lähme Valencia juurde tagasi:) Rongis oli nii külm, et see oli ilmselge, et pärast ühte tundi sellist külmetamist jään mina haigeks.

Valencias käisime hostelist läbi ning tegime kõiki olulisi protseduure:) Hostelis oli sjuke nali, et kui me tulime, seisid ukse ees vanamehed, kes seal töötavad, ja küsisid, kus me öösel olime:)))) Me olime väga üllatunud ja ütlesime, et Gandias:))) Poleks oodanud sellist järelevalvet hostelis:)

Seejärel läksime rongijaama Joonasele, Käkule ja co-le vastu, kuid Joonas saatis mulle sõnumi, et nad on Itaalia restoranis, seega läksime hoopis sinna. Pizza oli päris hea, aga väiksem kui tavaliselt Itaalia restoranides on. Samas oli see palju odavam ka.

Seejärel sõitsime randa, et San Juani päeva tähistada. Rand oli rahvast täis ja kõik tegid lõkkeid. Jalutades tundus, et päris äge oli, aga kui me läksime keset randa istuma, siis oli ikka väga rõve! Silmad kipitasid täiega! Nii et ma läksin minema sealt. Pidu peab ikka nautima, mitte istuma ja mõtlema, et jessas, nii vastik on olla. Tiiu jäi randa ja ütles, et tuleb paari tunni pärast.

Teisipäev (24.06)

Ärkasin hommikul ja Tiiut ei olnud. Mhmmm....ütles ju, et tuleb paari tunni pärast ja Joonasel on mu nr olemas, et smsi saata, kui ta plaanid muutusid. Saatsin Joonasele smsi ja ta vastas, et nad olid juba Gandias ja et Tiiu jäi Stasiga Valenciasse. Whatever! Ma läksin duši alla, pesin hambaid ja tegin muid hommikuprotseduure ning lõpuks tuli ka Tiiu.

Enne hostelist lahkumist küsisid vanamehed jälle, et kas me seekord magasime ikka hostelis:))) Uskumatu! Nagu mingid isad või vanaisad:)

Läksime internetikohvikusse, kus oli keegi jällegi kondistioneeriga üle pingutanud ning mul oli juba niigi rongisõidust nohu. Tegin seal tööd ja vastasin melidele ning seejärel läksime El Soleri randa. Jumal tänatud, et me sinna suht hilja läksime. Tiiu esialgne plaan oli 12-ks minna. Mul põles sel päeval pepu veic ära ja Tiiul oli lisaks pepule ka selg punane. Tegelt ei ole ma kunagi elus päevitanud niipalju kui Valencias, kuna pean seda mõttetuks tegevuseks. Oma vaese pepu pärast tegin lõpliku järelduse, et tõesti on mõttetu ja et ma enam kunagi nii palju ei päevita. Ei tea, kust Tiiul on sjuke vajadus nii palju rannas olla, aga Horvaatias jääb see ilmselt rahuldamata;) Et te mu pepu pärast muret ei tunneks, annan teada, et punased kohad muutusid siiski paari päeva pärast pruunideks:)

Õhtul käisime poes. Ma ostsin veel ühe plaadi "Tequila". Seejärel läksime linna peale jalutama.

Kolmapäev (25.06)

Viimane päev Valencias. Kuna mu pepu ja Tiiu selg ja pepu olid veic punased, randa me ei läinud. Läksime apteeki, et ma saaks end kaaluda. Eelmisest kaalumisest jäi mul kirjutamata, aga ühe korra olin juba teinud seda siin. Kohalikes apreekides on sjuke kaal, mille peale astud ja see annab tšeki kaalu ja kasvuga. Esimest korda olin 171 cm (ei tea, kuhu 1 cm kadus) ja 50,1 kg. Reisi lõpuks olin vist kokku kuivanud:))) Kasv oli ainult 170 cm ja kaal oli suht sama 49,9.

Pärast läksime internetikohvikusse, kus ei olnud üldse külm seekord. Aga mul polnud enam vahet, kuna jõudsin eelmistest kondistioneeridest haigeks jääda. Seejärel läksime Torres de Quarti juurde, kus ronisime torni katusele, kust avanes vaade linnale. Seejärel läksime kunstimuuseumisse, kus pidid olema muuhulgas El Greco, Goya ja Velazqueze kunstiteosed. Ma olin suht pettunud, kuna Goyat ei olnud seal, Velazquezt oli ülivähe ning El Grecot veitsake rohkem. Ühesõnaga ei vastanud see minu ootustele.

Pärast muuseumi käisime Jaapani restoranis, kus tellisime päevaseti, seega saime palju erinevaid asju proovida. Kõik oli ülihea! Ma olen ikka vaimustuses Jaapani toidust!

Pärast söömist läksime jalanõude poodi, kust mõlemad ostsime kingad:) Meid ei tohi ikka poodi lasta!

Õhtul võtsime oma asju hostelist ja läksime jalkat vaatama. Saksamaa võitis. Seejärel läksime lennujaama, kus ma veetsin ööd optsioonide materjale lugedes:) 6.30 lennukiga läksime Maastrichti.

Uus pereliige

Täna sünnitas tütre mu õe mehe õde Monica:) Tüdruk on 50 cm, 3200 g ja nimeks on Sofia. Palju õnne neile!:)

Marco lubas, et ma saan tädiks 2011. aastal, aga mu õde ütles, et ta pole nõus:)

Kes on edevam?:)

Täna arutasime Tiiuga, kes on edevam, tema või mina. Ma arvasin, et tema, ja Tiiu arvas, et mina. Aga siis tuletas Tiiu mulle meelde igasuguseid minu öeldud väljendeid ja mul tuli temaga nõustuda:) Kõige parem neist: Tiiu ostis kunagi tulpe endale ja ütles, et tahab midagi ilusat näha. Mina vastasin: "kui ma tahan midagi ilusat näha, siis vaatan peeglisse":))) Õudus!:)

IBFD

Teisipäeva hommikul (17.06) ärkasin suht vara ja läksime Tiiuga Amsterdami IBFD raamatukokku. Ma olin seal kaks aastat tagasi käinud ja minu meelest oli seda suht lihtne leida - sõidad Duivendrechti rongijaama, jalutad ca 10 minutit otse ja keerad vasakule. Jõudsime rongijaama, hakkasime liikuma kusagile, kuid sattusime mustanahaliste rajooni, kus oli lasteaed, mida ma ei olnud kohe kindlasti kunagi elus näinud. Seega läksime tagasi rongijaama.

Teise väljapääsu ees oli suur kirik, mida ma omast arust ei olnud ka kunagi näinud, samas tänav tundus väga tuttav. Läksime selles suunas, jalutasime veitsake ja sattusime kohta, kus oli hästi palju taimeid ja puid ja ma olin veenudnud, et sellises džunglis ei olnud ma käinud:))) Alles hiljem mõtlesin, et olin seal kevadel käinud ja ilmselt seetõttu ei olnud kõik nii roheline. Kuna ma olin täitsa segaduses, otsustasin Erkile helistada ja uurida, kuhu minema peab. Ta seletas mulle kõike ja me läksime tagasi rongijaama, et oma seikluse algusest peale alustada Erki juhendite järgi. Rongijaama jõudes, veendusin lõplikult, et olen ikka lootusetu blondiin - mul läks täielikult meelest ära kõik, mida Erki oli öelnud:))) Väga piinlik oli, aga tuli talle veel kord helisatada:) Tuli välja, et see tänav, kus džungel oli, oligi õige tänav. Aru ma ei või, kuidas see võimalik on, et ma nii suurt kirikut ei mäleta.

Pärast selgus, et mul oli õigus selles osas, et tuleb jalutada otse ja siis vasakule keerata, aga 10 minuti asemel tuli ikka üle 20 minuti jalutada:) Ei tea, kellega ma olin eelmine kord nii usinasti juttu ajanud, et jalutuskäik tundus nii lühikesena (olime seal suht suure seltskonnaga käinud, aga olin suhelnud arvatavasti Lubkaga - oma sõbrannaga Slovakkiast). Ja lisaks suurele kirikule ei mäletanud ma absoluutselt viadukte ega kanalit, mis IBFD lähedal on:) Täitsa lõpp! Sjuke tunne, et keegi oli mulle silmad kinni pannud ja käest kinni IBFD-sse viinud:))) Aga ma arvan, et pärast neid seiklusi jääb tee IBFD-sse mulle igaveseks meelde:)))

Raamatukogus oli üliaktiivne, ülisõbralik ja üliabivalmis tädi:) Ma leidsin andmebaasist, mida mul vaja oli, ajakirju otsisin ise, aga kõiki raamatuid otsis mulle tädi:) Lahe! Mul võtaks see oluliselt rohkem aega, kuna ma ei saanudki aru, mis loogika järgi raamatud paigutatud on. Blondiin olen ju ikka:P Esimesel päeval jõudsime ainult materjale otsida, koopiaid ei jõudnud üldse teha.

Õhtul jätkus meie seiklus Amsterdamis, kuna kumbki meist ei olnud kaardi pealt vaadanud, kus meie guesthouse on, seega otsing toimus minu (blondiini:) loogika järgi, mis seekord isegi toimis peaaegu:) Guesthouse oli tänaval Printsenstraat ja ma järeldasin, et see peab olema Printsengrachti lähedal:) Mäletasin ka seda, et see oli Damrakist paremal, aga otsing oli siiki raskendatud, kuna Printsengrachti lähedal on ju palju tänavaid:)

Lõpuks leidsime õige koha:) Guesthouse'i nimeks oli True Love:P Väga romantiline eks ju:P Seal töötas suht pedekas mees, kes ilmselt imestas, miks kaks tüdrukut olid buukinud toa double bed'iga:P Kui ta vaid teaks, et me mõlemad ei võtnud öösärke kaasa ja magasime selles double bed'is alasti ühe tekiga:)))

Õhtul läksime jalkat vaatama. Holland võitis Rumeeniat 2:0. Hiljem ühines meiega John - mu sõber USA-st, kes töötab Soomes ja osaleb naisekandmises ja kes oli lähetuses Amsterdamis. Jõime temaga õlut ja ajasime juttu ja ma järjekordselt veendusin, et ta on ikka uskumatult chill tüüp! Nii palju nalja saab suht väheste inimestega! Varsti näen teda Soomes! Jee!

Hommikul ärkasin esimest korda elus alasti naisega samas voodis:))) Hihiii!:) Mida kõike Amsterdamis juhtub! Hommik algas heast naljast!:) Ütlesin, et ma ei mäletanud, mida me öösel tegime. Tiiu ütles, et tema ka ja ma ütlesin "Loodan, et ma ei ole rase!":) Oiii see oli naljakas!

Seekord veetsin terve päeva koopiaid tegemas. IBFD raamatukogu on ülihea, aga üks asi on seal kohutav - saab vaid ühepoolseid koopiaid teha:S Sjuke paberi raiskamine! Õudus! Mul oli vaja päris palju materjale, nii et ma parem ei kirjuta, mitu koopiaid olen teinud seal. Paberi kokkuhoiuks kopisin ajakirju A3>A4-le, aga kokkuvõttes tuli välja ikka väga korralik patakas. Huvitav, kes seda kõike läbi loeb? Mina või? Mhmmm...:) Suvi saab põnev olema!

Minu fännklubi

Mul jäi Amsterdami ja IBFD raamtukogu külastusest ning Valencia reisist kirjutamata, aga ma kindlasti teen seda kunagi:)

Eile käisime Highlanderis Hispaania-Venemaa mängu vaatamas. Ma avastasin, et mul on väga suur fännklubi. Nimelt oli Highlander lärmakaid hispaanlasi täis ning muuhulgas karjusid nad "ingaingainga ingaingainga":) Nii armas! Ma olen pop!:P

Pärast jalkat läksid teised välja ning mina läksin koju magama, kuigi pean tunnistama, et voodisse jõudsin alles 1.30. Ei tea, mis toimub. Öösel oli mul lennujaamas sjuke tunne justkui ootaksin lennukit päeval. Ei olnud üldse und, nii et sain normaalselt optsioonide materjale terve öö lugeda. Lennukis lugesin ja veitsake magasin. Mõtlesin, et kodus lähen kohe magama, aga siis otsustasin, et peaks enne poodi minema, kuna mul on külmkapp täiesti tühi. Kui ärkan, tahaks ju süüa ja kohvi piimaga juua. Nii et läksin poodi. Kui poest koju tulin, ei olnud mul jälle üldse und, nii et ma ei läinudki magama. Täiesti uskumatu, et ma olin terve öö magamata (magasin ca 1 tund lennukis) ja mul ei olnud üldse und järgmise õhtuni. Täna magasin aga kuni 12.00:) Mõnus! Nüüd hakkan koristama. Esmaspäeval tuleb siia tüdruk, kes selles toas enne mind elanud oli, et minu käest võtit saada.

Köln

Ma kadusin pikaks ajaks ära, nii et nüüd hakkan tagantjärele kirjutama, mis mu elus toimunud on. Laupäeval (14.06) käisime Kölnis. Maastrichti rongijaamas nägime vanameest, kellel olid naisteriided seljas:) Päris chill mees oli ja oskas kontsakingadega käia paremini kui mina:P

Kölnis läksime Kölni katedraali ekskursioonile. Väga huvitav oli! Kaks aastat tagasi käisin niisama seal ja ei teadnudki, mis ja miks ja kus on. Nüüd sain aga veits targemaks.
Pärast ekskursiooni läksime grillima Prokischi juurde. Seal olin ma suht šokeeritud, kuna olin seni veendunud, et tal peaksid olema vähemalt minuvanused lapsed. Tal on aga kuskil 8-10-aastased tütar ja poeg. Uskumatu! Ma otsustasin, et ei taha oma laste vanaema olla, nii et peab neid ikka piisavalt vara tegema;)
Raineri lastel oli õudselt ilus sõber - suht tumeda nahaga ja imeilusate pikade lokkis juustega. Viimasel ajal meeldivad mulle lokkis juuksed. Ei tea, mis juhtus:) Olen terve elu arvanud, et sirged juuksed on ilusamad, aga viimasel ajal tunduvad lokid palju ilusamad.

Kui Tiiu mängis normaalset jalkat, siis mina mängisin päris palju lauajalkat (lõpuks väsisid isegi käed ära:) Oiii mulle meeldib see mäng! Kunagi ostan selle endale:) Raineri lapsed olid tõelised lauajalgpalli profid. Nii tüdruk kui poiss mängisid minu tasemel. Väga põnev oli! Kui ma õe mehe venna lapsega Itaalias mängisin, pidin kogu aeg kaotama, sest vastasel juhul hakkas ta nutma (eelmisel suvel oli ta 4-aastane). Prokischi lastega oli aga meil täiesti tasavägine mäng, nii et mul on veel palju arenguruumi. Isegi lapsed mängivad peaaegu paremini kui mina. Samas neil on võimalus harjutada iga päev, mul ei ole veel.



Raineril on hästi ilus kabinet ja megapalju maksuraamatuid. Tahan, et mul oleks vähemalt sama palju kunagi:)

Õhtul tuli buss meile järele ja me läksime Maastrichti.





Pühapäeval (15.06) otsisin terve päeva materjale magistritöö jaoks meie raamatukogu andmebaasis. Esmaspäeval käisin raamatukogu printimas ja kopimas ja õhtul oli meil good-bye party Highlanderis. Ma arvan, et see oli kõige parem pidu kõikidest, kus ma Maastrichtis käinud olin. Nii äge oli! Aga vaatamata sellele läksin sealt teistest varem ära, kuna järgmisel päeval pidin Amsterdami IBFD raamatukokku sõitma. Enne lahkumist üllatas mind Frank, kes on meie kursuse üks suuremaid naljamehi. Nimelt ütles ta, et kui me temaga FIRSTi peol esimest korda kohtusime, tegin ma tema elu parima nalja ja siis ta mõtles "I like this girl":) Oma arust ei oska ma üldse nalja teha, nii et see oli väga tore üllatus. Nõme on aga see, et ma ei mäleta mis nali see oli:) Mäletan ainult, et see oli seotud sellega, et kui mees ütleb "ei", ta mõtlebki "ei", kui naine ütleb "ei", siis... mul on täielik mäluauk:S Mäletan vaid, et me naersime täiega, aga mida ütlesin, ei tea:) Ei arvanudki, et see võis nii muljetavaldav olla:) Teada saamise tingimuseks oli, et ma jään peole kauemaks. Ma ei tahtnud IBFD raamatukogus uinamuina olla, nii et ma läksin ära.

Forza Olanda!:)

Holland teeb midagi täiesti uskumatut! Esmaspäeval võitis Itaaliat 3:0 ning täna Prantsusmaad 4:1:) Äge! Mulle see meeldib! Täna oli eriti lahe, kuna vaatasime mängu meie Hollandi kursakaaslastega. Pärast käisime linna peal ning see oli rahvast täis - kõik üliõnnelikud:) Mulle õudselt meeldis! :)

Palju õnne mulle!:)

Sain 8 TP&TP-s:) Täitsa normaalne eksam oli:) Ei tea, mida ma kartsin:) See oli oodatust oluliselt lihtsam:)

Veel juhtus sjuke tore asi, et ma võitsin Samsungi telefoni + kõnekaardi 10 euriga:) Nüüd on mul lisaks kahele Eesti nr-le ka kaks Hollandi nr-t:) Normaalne!:))) Aga mul on väga hea meel, sest mu vana nr-lt ei saa EMT nr-tele smse saata:( Uuelt nr-lt aga saab:) Telefon on hästi nummi ja punane:P Mudel on suht vana, aga vahet pole, kuna ma ei tee midagi peale helistamise ja smside saatmise. Peamine, et väljanägemuse poolt on see hästi äge!:)

Täna õhtul tähistame õpsidega veerandi lõppu ning seejärel lähme jalkat vaatama:) Loodan, et Holland võidab ka Prantsusmaad:P Homme lähme aga Kölni, kus grillime Prokische juures.

Esimene eksam

Eile oli eksam International Taxation of Business Income'is. Seda eksamit ei kartnud ma üldse, kuna see seisnes ettekande tegemises ja oli mu lemmiku õppejõuga:) Erinevalt Tiiust, jäin öösel enne eksamit magama isegi kiiremini kui tavaliselt:) Hommikul ärkasin ja läksin duši alla ja omast arust ei olnud üldse närvis. Aga siis hakkasin sööma....ja toit ei läinud üldse alla:S See tähendas aga, et ma olin siiski närvis. Miiiks? Aru ma ei või! (See on Tiiu leiutatud väljend, nagu ka "Mul läks meelest maha" ja "Ma olen häpi sinu pihta", nii et ärge arvake, et ma ei oska eesti keelt, kui ma neid kasutan:) Ettekannet ei ole ju üldse raske teha, arvestades seda, et tegin seda Eesti süsteemist, millest võin igal hetkel ilma ettevalmistuseta rääkida:S Mingi imelik olen....enne naisekandmist pabistan, enne lihtsat eksamit pabistan...Õudus!

Tegelikult oli eksam väga tore:) Just selline nagu ma olin ette kujutanud, võib-olla isegi parem:) Tulemusi veel ei tea, aga oma ettekande ajaks ma enam ei pabistanud ja tundisn end väga hästi:) Keegi ei kritiseerinud midagi erinevalt teistest, peale selle, et Prokisch ütles, et slaidide värv oli masendav:D Ma olen nõus! Väga kohutav pruun värv oli. Aga taustaks oli kaal, ja üks pool oli ülekaalus, ning mul oli vaja seda kaalu viimase slaidi jaoks, kuna paigutasin sinna Eesti ja ELi lipud ning Eesti oli loomulikult ülekaalus:) Ma ei ole süüdi, et mul polnud slaide kaaluga, mis oleksid normaalsemat värvi. Nii et kõik oli viimase slaidi nimel:)

Prokisch on vist Eesti süsteemi fänn. Ma mõtlesin, kas öelda, et Eesti süsteem võiks CCCTB aluseks olla või mitte ning lõpuks otsustasin, et ei ütle. Aga pärast minu ettekannet ütles Prokisch ise, et tema arvates võiksid kõik liikmseriigid Eesti süsteemi üle võtta!:) Äge!

Vähemasti minu kursakaaslased on nüüd seisukohal, et Eesti CIT ei ole kinnipeetav maks:D

Homme peaks olema TP&TP eksam. Ma olen täiesti segaduses sellega seoses. Osa tegi seda teisipäeval ning kõik ütlevad, et eksam oli lihtne, aga tulemuseks on enamusel 7. Ma tahaksin pigem keerulisemat eksamit ja tulemuseks 8:S Ei saa aru, kuidas saab lihtsa eksami eest 7:S Kui nad ütlevad mulle, et saan 7, ütlengi neile otse, et minu arvates nad alahindavad mind:) Päriselt ka!:) Siis saab nalja ilmselt, aga vahet pole:) Ma arvan, et olen 8 väärt:)

Täna kohtusin Prokischega, et magistritööd arutada. 15 minutit rääkisime küll magistritööst, aga siis vahetasime sujuvalt teemat:) Nimelt ütlesin, et lähen järgmisel nädalal Amsterdami, kuna mu sõber läheb sinna lähetusse, ning kuna ta on ainult õhtuti vaba, siis mina tegelen päeval ka millegi kasulikuga - lähen IBFD raamatukokku materjale otsima. Rainer küsis, mida sõber Amsterdamis tegema hakkab. Ma ütlesin, et ei tea täpselt ning et ta on teglt USAst ja töötab Soomes ning teeb midagi turundusega seotud, aga miks ta Amsterdami tuleb, pole mul aimu. Rainer küsis, et kas ma käin nädalavahetuseti Soomes, kui ma Eestis elan. See oli küll üllatav küsimus! Ei tea, kuda inimesed nii kiiresti järeldusi teevad:D Ma ütlesin, et no-no-no, he is not my boyfriend, he is just a friend, nii et ma ei käi nädalavahetuseti Soomes ning näen teda 2-3 korda aastas:)))

Seejärel rääkis Rainer, kuidas talle Amsterdam meeldib ning kui tore oli seal 3 aastat elada, kui ta IBFD-s töötas. Ainus probleem oli see, et saad kena tüdrukuga tuttavaks, jõuad juba ära armuda ja siis selgub, et ta on lesbi:))) Oiiii ma nii naersin!:)

Naisekandmine

Ärkasin hommikul ilgelt tühja kõhuga. Hakkasin salatit sööma, sõin hästi vähe ja enam ei suutnud süüa:S Toit ei läinud üldse alla! Tavaliselt on mul niimoodi enne keerulisi eksameid või kui olen mingil muul põhjusel närvis. Ei mäleta, et mul oleks midagi sellist enne naisekandmist varem juhtunud. Tavaliselt ei pabista üldse, aga seekord oli nii imelik tunne.

Kuna peab sööma, võtsin autosse ühe õuna kaasa. Sõin seda peaaegu terve tee Väike-Maarjasse, sest see ei tahtnud eriti alla minna. Aga ma sain hakkama:)

Väike-Maarjas läksime bussi, kus toimub registreerimine ja kaalumine. Tegin veidi tsirkust seal:D Tegelt oli mul sjuke tunne, et süda jäi seisma korraks, aga pärast oli nii naljakas. Nimelt astusin ma kaalu peale...sel ajal ajasid kõik juttu bussis ja järsku tekkis täielik vaikus:) Ja siis ütlesin mina paanikas "Mis mõttes nagu???". Kaal näitas üle 54 kg:))) Seejärel ütles Madis "Inga, sul on seljakott seljas":)))) Oiiii....te ei kujuta ette, kui tore oli seda kuulda!!!:))) Ei tea, kuidas ma unustasin ära, et mul seljakott oli ja kuidas see võimalik on, et keegi ei ole tähele pannud seda:D Seljakotita kaalusin 49,5 kg.

Seekord algas võistlus hilja - kell 17.00. Suht alguses jooksis soomlane, kes sai väga kõva aja - 60 sekundit! Sellest hetkest muutus ootamine täitsa kohutavaks ja ma olin veelgi rohkem närvis, sest see on tõesti hea aeg! Lõpuks oli aga meie kord joosta! Madis oli ülitubli nagu alati!:) Meie aeg oli 58,3!:) Nii head tulemust ei ole meil kunagi olnud! Basseinis läks meil eriti hästi minu jaoks, sest ma sain kuidagi üllatavalt vähe märjaks:) Tavaliselt vahetan riideid kohe pärast meie jooksu, aga seekord vaatasin võistlust lõpuni ja riided saidki päikese käes kuivaks.

Muide oli meil Madisega juubel - 5 aastat!:)

Pärast võistlust ajasime Madise sõpradega juttu ja selgus, et me lähme Valenciasse täpselt samal ajal:) Ainult et nemad lendavad Eestist ja meie Tiiuga Hollandist. Nii lahe! Väga hea planeerimine:)

Õhtul grillisime Madise juures. Mul on päris mitu tuttavat, kes ütleb, et võib paar õllet juua ja rooli istuda! Ma vaidlen tavaliselt vastu ning eile veendusin, et minu kohta see küll ei käi! Pärast kahte pudelit näitas alkomeeter 0,9 promilli:) Oma arust olin küll suht kaine:) Aga rooli ei või ma istuda isegi pärast ühte pudelit õlut. Siis oleks ilmselt 0,4:)

Pärast grillimist läksime Maratisse tantsima. See oli küll veic kahtlane koht ja inimesi oli vähe seal. Aga vahet pole...tantsida oli ikka lahe!

Täna magasin pool päeva:) Nii palju on siis eksamiteks õppimisest:) Aga täna õhtul õpin natuke ja alates homsest pean väga aktiivselt õppima.

Eestis:)

Eile võtsin kohvri ja läksin bussipeatusse, kuna ei tahtnud kohvriga 30 mintsa jalutada. Vaatasin internetis, et buss peaks tulema 14.39 ja mul oli plaanis 15.07 rongi peale jõuda. Jõudsin bussipeatusse veic varem ja istusin seal kuni 14.45. Siis tekkisid mul juba kahtlused, et mingi jama on ja umbes samal ajal nägi mingi onu, et ma bussipeatuses istun, tuli minu juurde ja ütles, et bussid ei sõida, sest bussijuhid streigivad:) No tule taveas appi! Hollandi ühistranspordi peale ei saa ikka loota. Kuna tahtsin kindluse mõttes selle rongi peale jõuda (järgmisega jõuaksin ka lennuki peale, aga ma teadsin, et rongidega juhtub igast jama kogu aeg, nii et tahtsin varem minna), tuli mul päris korralikku sprinti teha. See oli päris keeruline, arvestades seda, et vanalinnas on munakivitänavad, hästi palju rahvast ja kohvriga ei ole ka lihtsalt niisama mugav joosta:) Aga ma sain hakkama - viimasel hetkel hüppasin rongi peale:)

Rongis istus mu kõrvale hästi jutukas mees ja kuskil 20 mintsa püüdis minuga prantsuse keeles suhelda. Ma ütlesin talle, et Je ne parle pas Francais. See oli minu viga, et otsustasin prantsuse keeles vastata, sest tema ütles, et mis mõttes ei räägi, seda ütlesid sa küll väga ilusti ja siis ajas mulle kurat teab, mis juttu, ma sain ainult mõnest üksikust sõnast aru:) Lõpuks püüdsin temaga inglise keeles suhelda, aga tema ei osanud seda. Pärast hakkas aga hollandi keelt rääkima veelgi naljakama aktsendiga kui minul. Aga ma sain aru vähemasti:) Ütles, et Põhja Hollandis sadas vihma, aga siin on nii ilus ilm. Ja siis imestas, miks rong läks kuuendast perroonist, sest tavaliselt läheb 4b-st ja arutas, et kas me oleme ikka õige rongi peal:) Õnneks läks ta Liege'is rongist maha ja ma sain õppimisele keskenduda.

Kuna läksin varasema rongiga, oli mul lennujaamas päris palju aega. Kuigi olin söönud kell 14.00, oli mu kõht kell 17.00 täiesti tühi. Ilmselt jooksmisest. Brüsseli lennujaamas on suht väike söögikohtade valik, nii et ma läksin Pizza Huti, kuna kõigil olid päris ahvatleva väljanägemusega pizzad:) Ei tea, miks, aga ma olen alati arvanud, et Pizza Hut on mõttetu koht, seetõttu kahtlesin veic, kas minna või mitte, aga siis mõtlesin, et peab ikka ise proovima ja teada saama, kas minu eelarvamus vastab ka tõele. Kahjuks vastas:) Ma ei saa üldse aru, mis imega saab pizzat nii rasvaseks teha:S Mulle tavaliselt meeldib rasvane toit, aga see oli liig mis liig isegi minu jaoks:) Pärast oli tükk aega rõve olla:)

Veel nägin ühte kohutavat juhtumit lennujaamas. Üks mees karjus lennujaama töötaja peale(ei tea, miks sest see oli prantsuse keeles). Ta kohver oli kaalu peal ja väike laps (vb 4-5aastane) seisis seal samas kohvri kõrval. Siis see ilmselgelt hästi vihane mees võttis kohvri sealt kaalu pealt ära (kuidagi hästi kiiresti) ja ma ei saanudki aru, kuidas see juhtus, aga kohvri kõrval seisev laps lendas sealt kaalu pealt väga kaugele. Loodan, et temaga on kõik korras! Isad võiksid oma lastega ettevaatlikumad olla ka siis, kui hästi vihased on.

Lennujaamas ja lennukis lugesin TP&TP materjale. Tallinna lennujaamas sain musitada ja kallistada kõiki:) Kodus jõime vanematega veini ja sõime liha ja salatit:) Poleks arvanudki, et võib juhtuda sjuke ime, et ma söön liha keset ööd paar päeva enne naisekandmist:)

Vanemad läksid magama ja mina meile lugema. Sain šoki, kui nägin meie TP&TP tulemusi. Nad on kohutavad!!! Ma võin lohutada end sellega, et minu grupi tulemused on kõige paremad, aga siiski 7,1 ei ole hea tulemus:S Veel üks lohutus on, et see report, mida ma öösel kella neljani tegin ja mille tõttu hommikul sisse magasin, sai 8 punni:) Aga kui ma lootsin, et saan lõppkokkuvõttes 8 punni TP&TP eest, siis nüüd panustaks pigem 7-le:( Mis on natuke kurb, sest siis võib cum laudest unustada:( Aga vahet pole, saab mis saab! Ma andsin oma parima ja teen seda ka eksamil ja tulemus ei olegi üldse oluline tegelt! Peamine on, et mina targemaks sain:D

TP&TP

Täna oli meil viimane Tax Planning and Transfer Pricing. Ühelt poolt olen õnnelik, et see läbi sai! Samas on kuidagi kurb! Õnnelik, sest ei pea enam grupitöid tegema!:) Aga kurb, sest need Deloitte'i onud on ikka hästi lõbusad. Rolf on muidugi natuke liiga ülbe, mistõttu ajas mind vahel närvi, samas see ülbus on ehk peamiseks põhjuseks, miks ta ka meeldib mulle, sest mulle meeldivad ülbed mehed!:) Luc on aga nii heatahtlik, viisakas ja alati naeratav:) Rolf ei naerata, vaid muigab kogu aeg:) Tegelt ei meeldi mulle nende õpetamise stiilis päris palju ja ma olen oodanud TP&TP-st enamat, aga olenemata kõigest, mis mind häirib, tahaks näha neid veel ja veel. Kurb on mõelda, et võib-olla enam ei näegi, välja arvatud eksamil.

Pärast loengut läksime õpside ja kursakaaslastega kohvi jooma. Õpsid tegid meile kõigile välja. Ajasime Petraga juttu, kes oli just Hispaaniast tulnud. Ta ütles, et seal oli päris külm, kuskil 15 kraadi. Uskumatu! Kui me aprillis Barcelonas käisime, oli soojem! Loodan, et juunis on ikka ilus ilm Valencias, kuna tahaks päikest võtta ja veic pruunimaks ja ilusamaks saada;) Täna ostsin Hispaania Lonely Planetit, nii et kui juhtub sjuke ime, et Hispaanias külm on ja ei saa päevitada, sõidame palju ringi. Ma põhimõtteliselt loodan, et me ei päevita kogu aeg ka ilusa ilma puhul, sest ma tahan näha kõike, nagu alati:)

Lisaks TP&TP viimasele loengule tekitab minus palju emotsioone Roland Garros ehk Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused, kuna ma armastan tennist(nii mängida kui vaadata)! Praegu tahakski kogu aeg teleka ees istuda ja imelist mängu nautida! Viimastel päevadel olid eriti huvitavad mängud! Üks kurb asi on, et Sharapova kaotas eile:( Ta nii meeldib mulle! Samas seda korvab mitmekordselt see, et Kaia Kanepi jõudis veerandfinaali! Nii äge ja nii ootamatu! Tundub, et koostöö uue treeneriga edeneb Kaial väga hästi! Ma isegi panustaks selle peale, et ta võidab homme ja saab ka poolfinaali, sest ta on tõesti mega heas vormis! Aga eks näis! Isegi kui ei võida, on ta ülitubli ja veerandfinaal on super tulemus! Ma olen väga häpi! Soovin Kaiale edu homme ja hoian talle pöialt!

Eile tegid muide hollandi operaatorid hästi laheda video vene temperamendist:) Eile mängis kokku viis venelannat. See on ikka uskumatu, kuidas nad oma emotsioone välja elavad ja loobivad reketit vastu maad justkui see süüdi oleks, kui midagi ei õnnestu:) Erandiks on ainult Sharapova, kes on vastupidi uskumatult rahulik. Positiivseid emotsioone näitab küll välja, aga kui midagi pahasti läheb, jääb ta uskumatult rahulikuks! Ma otsustasin, et peaks ka proovima:) Ei kujuta eriti ette, et see võiks õnnestuda:) Aga ma püüan!:) Alates tänasest olen rahulik!:) Tegelt ootan juba põnevusega, millal mingi tühja asja pärast närvi lähen, et Tiiu saaks meenutada mulle, et ma enam ei näita negatiivseid emotsioone välja:P

Homme on meil viimane Prokische loeng! See on ka kurb! Aga ta annab meile midagi ka sügisel, nii et pole hullu! Peab lihtsalt kannatama!:) Pealegi on ta mu magistritöö juhendaja, nii et loodetavasti saan temaga päris palju suhelda. Pärast eksameid lähme ka Kölni tema juurde grillima ja chillima:)

Juba homme õhtul tulen Eestisse! Uskumatu! Alles tulin ju Hollandisse! Aga lahe on, et varsti näen kõiki!

Mina ja staarid

Mu õde norib mind juba ammu, et ma olen DiCaprio moodi, aga et ma Beckhamiga sarnane olen, ei ole veel keegi öelnud:))) Minu asemel oleks pidanud ehk poiss sündima:) Ema ootaski poissi tegelt. Siis oleks mu nimi Sergei:)

Teise pildiga ei ole ma õnneks meeste moodi. Nagu Tiiugi, olen Nicole Kidmaniga sarnane:) See on kompliment meile mõlemale, sest minu arvates on Nicole Kidman kõige ilusam näitleja.