Orientation

Teisipäeval algas meil orientation ehk tutvumine teiste tudengite ja linnaga läbi erinevate ürituste. Kõigepealt jagati meid mentorgruppideks. Meie Olgaga oleme erinevates gruppides, nii et ei veetnud eriti palju aega koos. Olga grupis on enamasti hispaania tüdrukud (häasti lahedad ja lõbusad nagu hispaanlased ikka on:) Minu grupis on ka üks hispaanlane Sebastian, belglane Alison, kutt Austraaliast Jonathan, poolakas Krzysztof, tüdruk Lõuna-Aafrikast Liezl ja 2 tüdrukut Rumeeniast Cristina and Simona. Ühesõnaga inimesi igast maailma nurgast:) Kõige hullemad nendest kõigist on hispaanlane ja tüdruk Aafrikast, pidevalt teevad midagi imelikku:))) Nii et hästi lõbus on. Hispaanlane räägib mega halvasti inglise keelt, ei tea, kuda ta õppima hakkab. Samas ta on väga tubli, räägib kogu aeg, hoolimata sellest, et tal on väga raske inglise keeles rääkida. Väga huvitav inimene on ka Jonathan Austraaliast. Arvasin, et ta on gay, kui nägin teda esimest korda. Ta on nii naiselik:))) Nüüd hakkab tunduma, et ta ei ole siiski gay:) Kuigi kes teab, äkki varjab seda väga osavalt:P Mulle ta õudselt meeldib igatahes:) Ta on ainus minu grupist, kes õpib ka õigust.

Mentorid on meil ka väga lahedad: hästi armas ning pisut liiga tagasihoidlik tüdruk Renske ning hästi ilus ja liiga mittetagasihoidlik kutt Daniel:)))
Viimast nädalat veetsin enamsti ülalpool mainitud inimestega. Esimesel õhtul (teisipäeval) käisime restoranis Droomaai, sõime ja suhtlesime ning seejärel hakkas meil pubcrawl, st tutvumine kohalike pubidega. Kokku käisime neljas erinevas pubis. Pubid on siin mega väikesed, see ei meeldinud eriti, kuna paljudel tuleb seista, mis ei ole üldse mugav. Pubides mängisime igasuguseid mänge. Kõige naljakam nendest oli järgmine: istusime ringis, meile anti üliõpilaskaart ja me pidime seda üksteisele üleandma, suust suhu:P Kui võtad kaardi, siis pead hästi tugevalt sissehingama, et kaart maha ei kukuks ning vastupidi. Tegin sellest ka video, nii et kunagi saab seda vaadata.
Viimane pubi O'Sheas, kuhu me jäime, oli natuke suurem teistest, seal sai ka tantsida. Tutvusin seal hästi laheda kohaliku kutiga (Tim on ta nimi), kellega hakkan tennist mängima, kui soojemaks läheb. Tal on õnneks 2 reketit olemas:P Peab mainima, et ta tantsib fantastiliselt hästi:P Nii et lisaks tennisele hakkan vist temaga pidudel ka käima:)))
Chillisime viimases pubis kuskil kaheni, sest järgmisel päeval oli kell 11 Words of Welcome. Suht mõttetu üritus, kus rektor ja teised inimesed ajasid mingit juttu ning kuhu pool tudengeid, isegi üle poole:) ei läinud üldse, sest magasid pärast pidu. Seejärel oli meil campus and faculty tour ning siis pidi olema sportsday. Plaanis oli soccerit mängida, aga kuna sel päeval oli väga külm (mitte nii külm kui Eestis, aga siiski) ning sadas midagi lume moodi, me ei läinud sinna. Ei tea, kas keegi on mänginud või mitte:))) Arvan, et pigem mitte. Meie läksime igastahes koju, puhkasime pisut ja õhtul suundusime jälle peole Eten en Drinken. Pidime seal mänge mängima, aga keegi ei teinud seda:D Lihtsalt istusime ja lobisesime:) Seekord läksime Olga ja hispaanlastega viimase bussiga koju.
Järgmisel päeval läksime De Hemel brewery'sse, seal räägiti, kuda õlut tehakse, kuda õlust äädikat valmistatakse ning jõime ka õlut. Seejärel oli city tour, kuhu ma ei läinud, kuna oli külm ning tuul oli tugev ja ma olen niikuinii peaaegu kogu linna näinud juba. Nii et ma läksin koju puhkama. Õhtul läksime jälle restorani Donatello's, sõin väga suure ja hea pizza ära:))) Siis läksime 1 euro baari, kõik õlud ja veinid maksid 1 euro seal, kokteilid 2 euri. Väga odav. Samas klaasid on seal ka väiksemad kui tavaliselt:D Klientide petmine ühesõnaga:))) Jõime seal paar kokteili ja läksime peole Merleyn'i. See oli esimene pidu, kus sai normaalselt tantsida, nii et mulle õudsalt meeldis seal:))) Kohtasin Tim'i (kohalikku kutti, kes tantsib hästi:) ja ta tutvustas mulle ka oma teisi sõpru, nii et enamasti tantsisin ja chillisin nendega. Ei tea, miks, aga kohalikud meeldivad mulle rohkem kui exchangikad, kuigi tegelikult kõik on lahedad:)))) Hollandlastega on positiivne see, et saab keelt õppida. Ja nad on kuidagi crazymad kui teised:))) Peol olime kuskil kolme või poole neljani. Koju läksime taksoga. Anna (poolakas, kes minuga elab) jõi liiga palju, oksendas hullult..väkk väkk.
Järgmisel hommikul (see on juba reede) pidime suht vara ärkama. Kell 12 oli meil brunch ühe mentori juures, kus mängisime hollandi mänge. Päris raske oli ärgata, aga õnneks sain selle raske ülesandega hakkama:))) Olga ei saanud:) Jäi koju magama. Mentori juures sõime hästi palju, siis hakkasime mängima. Nt pandi 2 ämbrit, mis olid vett täis, sinna visati komm, ja 2 inimest pidid kommi saama, käsi ei tohtinud kasutada. Selle tegime Austraallasega, mina isegi võitsin:) Siis pidime panema prügikastikotid jalga ja hüppama, kes kiiremini. Peab tunnistama, et pärast magamata ööd ja väga head hommikusööki oli see päris raske:D Veel riputati nael jalgade vahel, pandi õllepudel põrandale ja oli vaja nael pudelisse panna. Või nt riputati leib, pandi inimesele silmad kinni ja oli vaja leiba ära süüa, kättega ei tohtinud ka miskit teha. Ühesõnaga selliseid haigeid ja lõbusaid asju tegime:)))
Õhtul oli meil mentordinner. Mentorid tegid meile hollandi rahvustoitu, see on smashed kartul porgandi ja sibulaga ning mingi kohalik vorst. Minu jaoks ei olnud see uus, kuna sõin seda Lätis summer school'is sel suvel. Sõime, jõime veini ja lobisesime...poliitikast:D Päris huvitav oli:) Pärast läksime piljardit mängima. Seekord leiti mulle jalgratas ja öeldi, et ma ei lähe mitte bussiga, vaid jalgrattaga. Nii et see oli my first experience of biking being drunk:)))) Mulle isegi meeldis:D Ma arvasin, et see on hullem. Pärast piljardit läksime jälle peole, kus chillisin jälle hollandlastega ehk oma mentori Danieliga ja selle Timiga, kes tantsib hästi, ning nende sõbraga (Cris on ta nimi). Nad kõik õpivad koos ja kõigist olemasolevatest inimestest meeldivad mulle kõige rohkem. Järgmisel nädalal tahame teha karaoke party, nad ei usu, et ma laulan nii jubedalt, et nad jooksevad kohe minema, kui laulma hakkan. Tahavad selles veenduda:)))) Veebruari alguses peavad Tim ja Cris sünnipäeva, nii et jälle üks lahe pidu tuleb:P Täna on meil ka ühe Bomi (kutt Koreast) sünnipäev. Homme tuleb külla Victor (hollandlane, kes oli suvel summer schoolis Lätis). Ühesõnaga lähipäevil ei saas vist igav olema.

Utrecht&Arnhem

Otsustasime, et hakkame tasapisi Hollandit avastama ning läksime hommikul Utrechti. Linn on suurem kui Nijmegen ning kõige huvitavamaks erisuseks oli asjaolu, et Utrechtis on väga palju kanaleid ja tänavad on väga kitsad, mistõttu tundus linn kuidagi väga hubasena. Nijmegenis ei ole üldse kanaleid, ainult üks suur jõgi Waal.
Samuti oli Utrechtis hästi palju kirikuid...pole varem käinud suhteliselt väikeses linnas, kus oleks niivõrd palju võimsaid ja ilusaid kiirikuid. Kirikutes oli päris mitu üllatust ka:))) Nt ühes kirikus olid jalgrattad, mitte kiriku ees, vaid kiriku sees!!!!:)))) Pole midagi sellist näinud oma elus. Inimesed tulevad kirikusse jalgrattaga ja jätavad selle kirikusse, mitte selle kõrvale:)))
Utrechtis asub kõige pikem Toomkiriku torn Hollandis. Kõige huvitavam on, et see torn seisab eraldi kirikust:)))) Päris hämmastav oli ka inimeste käitumine kirikus. Jäi mulje, et nad käivad seal, et oma tuttavatega suhelda. Vanemad räägivad teineteisega ja joovad kohvi kirikus!!! Lapsed jooksevad ringi ja karjuvad:)))) Tavaliselt peab kirikutes vaikne olema, siin on aga kõik teistmoodi.
Ebameeldiv oli, et igalpool tänavatel oli koera sitt:D Tavaliselt peab arenenud Euroopa riikides seda ära koristama, vastasel juhul saab trahvi. Tundus, et Utrechti kohta see ei käi:))) Või seal on nii palju koerasid, et inimesed ei jõua koristada:)))
Ultrechtis nägime väga imelikku poodi:D Nimeks oli State of Mind. Ning vitriinil oli kirjas: magic mushrooms, smart products, energy drinks, vitamins music, gifts, books, seeds:))) Kahjuks oli see kinni, kuna oli pühapäev, nii et me ei saanud uurida, mis magic mushrooms ja seeds olid seal:)))) Ehk järgmine kord;)
Jalutasime tükk aega linnas ja käisime kirikutes ning kuna oli külm (täna ei ole enam +12, temperatuur on 0-lähedane:(((( , otsustasime koju sõita. Kuid ma mõtlesin, et võiks veel Arnhemi minna, kuna rong Utrechtist Nijmegeni sõidab läbi Arnhemi, seega kui pileteid ei kontrollita selle ajani, kui rong Arnhemi jõuab, võib Arnhemis rongist maha minna, jalutada ja siis teise rongiga sama piletitega Nijmegeni sõita. Meil vedas, kontrolli ei olnud, seega läksime Arnhemi. Jalutasime pisut ning läksime ühte kirikusse, kus oli torn mingisuguse vaateplatvormiga ja siin oli jälle üllatus....kirikus oli lift!!!:))) Kui tavaliselt tuleb päris kaua ülesse ronida, et kiriku tippu jõuda, siis selles kirikus oli lift selleks:))) Aga me otsustasime, et ilm oli suht udune, seega ei olnud mõtet sinna ülesse minna ja raha raisata, kuna Arnhem on Nijmegeni lähedal, nii et lähme järgmine kord sinna vaadet nautima, kui ilm ilusam on.

Nijmegen

Elame linnas Nijmegen, mis on Hollandi vanim linn (2005.a sai 2000-aastaseks:). See asub Saksa piiri lähedal, Waal jõe ääres.
Peamiseks transpordivahendiks on siin jalgratas. Jalgrattad on siin absoluutselt kõigil ja igalpool. Jalgratturite jaoks on spetsiaalsed teed ja valgusfoorid ning on olemas suured jalrattaparklad. Mõnedes kohtades ei ole isegi jalakäiateed, kuid on olemas jalgrattatee. Ühesõnaga eeldatakse, et kõik on alati jalgrattaga. Me ei ole aga jalgratast endale ostnud ja loodame, et ei hakka seda tegema:)))) Samas kõik ütlevad, et arvasid alguses ka, et ei osta, lõpuks ikka ostsid. Me eelistasime bussi, mis on siin päris kallis lõbu, nimelt maksab kuukaart 60 euri ehk siis peaaegu tuhat krooni:( Eestis on isegi kvartalipilet soodsam:((((((((( Aga me ei taha punaste nägudega loengutes istuda, oleme ehtsed naised ikka:P Ei tahaks ka pidudel jalgrattaga käia ja pärast pidu joobes sõita nagu siin tehakse:)))) Ma sõidaks vist sillalt jõkke:)))))
Seega, ostsime endale kuukaardi ja naudime bussiga sõitmist. Bussis juhtub ka igasuguseid seiklusi. Nt vaidlesime korra vene muttidega:)))) Nimelt algas kõik nii, et mutt hakkas karjuma bussijuhi peale hollandi keeles. Ta arvas millegipärast, et pilet peab soodsam olema ja ei tahtnud rohkem maksta. Nii imelik oli seda vaadata, mutt karjub ja bussijuht naeratab. Kohalikud inimesed naeratavad kogu aeg:))) Lõpuks maksis see naine ikka niipalju, kui bussijuht ütles, istus meie selja taga ja hakkas teise naisega vene keeles rääkima, tähendab edasi karjuma. Kuna istus mu selja taga, siis karjus mulle kõrva. Ma lõpuks ütlesin talle, et kuulge, te ei ole siin üksi, kas saaks vaiksemalt rääkida. See oli minupoolne suur viga:) Ta hakkas veel hullemalt karjuma, nüüd meie peale:))) Saime teada, et oleme ebaviisakad ja ei oska täiskasvanutega rääkida:))) Karjuda kõvasti bussis on ilmselt väga viisakas:D Lõpuks jäi ikka vaiksemaks:))) Nii et võib öelda, et me saavutasime, mida tahtsime:) Pärast Olgale tuli geniaalne idee, et oleks pidanud ütlema, et see on avaliku korra riivamine,kmis on seadusevastane, kui soovite edasi sel teemal vestelda, kohtume kohtus:D Aga seda me talle ei öelnud, kuna ta hakkas juba vaikselt rääkima:) Nüüd mitte bussijuhist, vaid meist:) Me rääkisime ka nendest, aga eesti keeles, nii et nad ei saanud aru:D Üldiselt oli see väga hea kogemus, saime eesti keelt omavahel rääkida, et ära ei ununeks:))) Ühesõnaga selliseid asju naudime oma 60 euri eest:))) Järgmisel kuul ei taha enam kuukaarti osta, nii et hakkame vist tutvuma kuttidega, kellel auto olemas on:))))))))))

Ühikas

Ühikas on siin päris huvitav. 8 kahekorruselist ridaelamut, igas ridaelamus on 5 korterit esimesel korrusel ja ei tea, kui palju on teisel, sest sissepääas teisele korrusele on eraldi rõdu kaudu, nii et ma pole seal käinud, kuna meie elame esimesel korrusel. Korterid on 5-toalised köögi, duši ja WC-ga. Pesumasin on ka olemas ja siis on mingi imelik masin, et pesu kuivatada:) Ma pole näinud selliseid Eestis. Olga sõnul on see masin hästi lahe, teksaid ei tulnud isegi triikida pärast kuivatamist:))) Ise pole veel seda imet kasutanud:D Täna on plaanis proovida.
Sellises 5-toalises korteris elab 4 inimest, viies tuba on elutuba suure laua, väääga pehme diivani (kus tõenäoliselt hakkavad mu külalised magama, nii et teage, mis teid ootab;) ja telekaga. Meie Olxiga elame kõrval korterites, kuna tudengeid ühest ja samast riigist ei panda koos elama. Niimoodi tekitatakse rahvusvahelist keskkonda:))))) Nii et oleme nüüd naabrid. Olga tuba on täpselt mu seina taga, seega saame ka üksteisele seina koputada, kui miskit vaja on:))) Peamiseks suhtlemisvahendiks on aga endiselt MSN:)))))))) Kõigis tubades on interetiühendus olemas.
Minu korteris elab veel tüdruk Poolast, keda ma pole veel näinud, kuna ta läks koju nädalaks, ning kutt Türgist:p Täiesti crazy tüüp. Tegelikult esimene, mida ma nägin, kui esimesel päeval kortersse astusin, oli 3 türklast. Siis ma mõtlesin, et elan kolme mehega:D Aga kahjuks või õnneks selgus, et 2 nendest türklastest olid "minu türklase" (Silim on ta nimi muide) sõbrad. Arvan, et ikka õnneks, sest 3 türklast on natuke liiga palju minu jaoks:))) Nad said kiirelt aru, et mul on kõht tühi, andsid mulle küpsised ja veini:))) Veic istusin nendega, siis tuli ka Olga ning pärast nad läksid peole. Nüüd selgus, et Silim käib iga õhtu pidudel ja tuleb koju hommikuti, kuskil 7 paiku ja hakkab hullult norskama:D Päris naljakas:))) Kui ta päeval kodus on ja ei maga, siis käib paljas ringi, ainult rätik on ümber:D Ja laulab kogu aeg:)))) Ühesõnaga päris huvitav tüüp:))) Aga igaks juhuks ma panen uks lukku öösel, et ta juhuslikult pärast pidu minu tuppa ei tuleks:)))) Kes teab...äkki on nii purjus, et ajab uksed sassi:D
Olga elab ka poola tüdrukuka ja saksa kutiga. Poola tüdruk suitsetab kogu aeg oma toas ja saksa kutt mängib kitarri. See on lahe minu arust, peaks paluma, et õpetaks mulle midagi:P Aga siis tuleb vist oma küüned ära lõigata:(
Ühikas asub suhteliselt kaugel ülikoolist, kuskil 15 min bussiga, kuid kesklinn on suht lähedal. Peab üle jõe sõitma ja oledki kesklinnas. Samas jõgi on päris lai, arvan, et jala tuleks päris kaua üle silla kõndida.
Tegelikult see koht, kus me elme meenutab veic maakohta:))) Kohalikud nimetavad seda "meadow". Eile nägin hobuseid ühika kõrval:)))) Vahepeal hakkavad kukad hullult karjuma:)))) Täna nägime hästi palju lindu põllul, ei tea, kes need oli, haned äkki:))) Varsti ehk leiame lehma ka kusagilt:)))

Esimesed päevad

Põgenesime Olxiga Eesti külmast ilmast Hollandisse, kus on +12 kraadi:P Nii et naudime kevadist ilma nüüd. Ainsaks puuduseks on see, et kogu aeg vihma sajab, kuid vahel päike ka paistab. Meenutab Iirimaa ilma. Esimesed päevad olid väga kiired. Päris esimest päeva veetsime enamasti lennujaamas oma suurte kohvritega. Lennujaamas läks päris hästi, sest kotid olid veic ülekaalus ning õnneks ei tulnud midagi maksta:))) Amsterdamis istusime vale rongi peale:))) Aga see on minu jaoks tüüpiline...kunagi hakkasime sõitma Lätist Leedu poole...Eesti asemel...mina olin kaardilugeja:D Nii et see on täitsa normaalne, et rong, kuhu istusime, hakkas hoopis teisele poole sõitma:))) Õnneks suutsime õige rongi leida ja jõudsime lõpuks Nijmegen'i kesköö paiku:) Juba rongis imestasime, kui sõbralikud, rõmsameelsed ja avatud inimed siin on. Kõik naeratavad, kui mööda kõnnivad. Saime rongis ka kohalike tüdrukutega tuttavaks, kes rääkisid väga hästi inglise keelt. Tegelikult siin oskavad inglise keelt absoluutselt kõik inimesed, igas vanuses. See oli ka päris üllatav. Isegi "bomžik" rongijaamas, kes meilt raha palus, hakkas inglise keelt rääkima, kui me ütlesime, et ei saa aru, mis ta tahab:)))))))))) Nijmegen'i rongijaamas tuli meile vastu minu mentor Andre, viis meid oma ühikatuppa, ütles, et võime süüa kõike külmkapist ja läks minema:))) Andre oli ka väga sõbralik ja suure naeratusega:D Nii meeldiv on, kui kõik inimesed näevad nii õnnelikud välja. Joonistas ka meile igasugused skeemid, kuidas ühikast bussipeatusse minna ja kuidas teisest bussipeatusest ülikooli minna:))) Aga me ei kasutanud neid, kuna hommikul Andre tuli meile järgi ja me läksime koos tema ja kahe kohaliku tüdrukuga ülikooli, kus hakkas täielik hullumaja. Pidime registreerima kõigepealt ülikoolis, siis oma faculty's, raamatukogus, sportcentrumis ja siis Stadwinkel'is (see on mingi amet, kus registreeritakse linna elanikke). Kõik need hooned asusid suhteliselt erinevates kohtades. Üürilepingut allkirjastasime ka suht kaugel kõigest nendest hoonetest, nii et jooksime terve päev kaardiga ringi nagu lollid. Igalt poolt saime ka mingisugused paberid, et lõpuks ei mahtunud eriti kotti kah. Tegelikult, oleks palju mugavam, kui kõik oleks ühes kohas, et tudeng ei peaks raiskama terve päeva registreerimise peale. Samas suhtume positiivselt, saime linnaga pisut tuttvakas, kui jooksime:D Nüüd on enam-vähem selge, mis ja kus asub. Päev lõppes sellega, et pärast kogu seda jooksmist ja registreerimist läksime ühikat otsima. Vaatasime oma tubasid ja läksime Andre juurde oma asjadele järgi, et tassida neid oma tubadesse. Kõige nõmedam oli see, et me pole tähele pannud, et meie ühika juures on bussipeatus, nii et läksime bussist maha üks peatus varem ja kõndisime tükk aega suurte kohvritega (mu oma kaalus 22 kg:P + oli veel seljakott ja läpakakott:). Oiiii kui vihane ma olin, kui järgmisel hommikul nägin, et bussipeatus on peaaegu meie maja ees:D